Sisu erinevate algatuste poolt Euroopa Komisjoni poolt alates 2018. aastast tehtud jõupingutustest, et tugevdada tehisintellekti ökosüsteemi Euroopa Liidus (EL), on Euroopa Kontrollikoja aruandest ilmnenud allajäämine võrreldes globaalsete liidritega selles valdkonnas. Püüded kiirendada investeeringuid tehisintellekti on jäänud maha Ameerika Ühendriikidest ja Hiinast, kus erasektori investeeringud ületavad oluliselt ELi näitajaid.
Analüüsid näitavad, et aastatel 2018 kuni 2020 suurenes tehisintellekti investeerimisvahe ELi ja USA vahel üle kahekordseks, kus ELil on USAle umbes 10 miljardit eurot järele jäänud. Selle mure lahendamiseks on komisjon välja töötanud strateegiad, mis on mõeldud tehisintellekti arendamise ühtlustamiseks kõikides liikmesriikides. Nende hulka kuuluvad poliitikad, mille eesmärk on uurida tehisintellekti riske, luua regulatsioone ja suurendada investeeringuid. Siiski on nende meetmete koordineerimisel liikmesriikidega ning investeeringute jälgimisel puudunud süsteemne lähenemine.
EL seisab silmitsi väljakutsetega globaalses võidujooksus tehisintellekti liidriks saamisel. Eraettevõtete investeeringud on oluliseks teguriks liidu võimekuse tugevdamisel, eriti sellistes valdkondades nagu robotika, suurandmed, pilvandmetöötlus, kõrgtulemuslik arvutus, fotonika ja neuroteadus. ELi seatud investeeringueesmärgid, mis hõlmavad nii avalikke kui ka erafonde, on suunatud 20 miljardi euro suurustele aastastele investeeringutele pärast 2020. aastat, millele järgnevatel aastatel on kavas liidu rahastamise suurendamine.
Kuigi on tehtud suuremaid eelarveerimisi tehisintellekti uurimistööle, on puuduv sünergia nende investeeringute ja erasektorite vahel olnud piirav tegur. Et saavutada oma ambitsioone, peab EL mitte ainult täiustama oma juhtimisvahendeid ja investeerimisstrateegiaid, vaid ka paremini kasutama uurimistulemusi ärilisel eesmärgil. See oleks määrava tähtsusega tagamaks tema esiletõusu tehisintellekti valdkonnas aastaks 2030, mil ta soovib, et 75% tema ettevõtetest kasutaks tehisintellekti tehnoloogiaid.
Peamised väljakutsed või kontroversid:
1. Liikmesriikide koordineerimine: Oluline väljakutse on tagada sünergia ja koordineerimine ELi liikmesriikide vahel, et saavutada ühtne ja efektiivne tehisintellekti investeerimisstrateegia.
2. Regulatsiooni ja innovatsiooni tasakaalu leidmine: EL on tuntud oma privaatsuse ja eetikanormide, nagu üldandmekaitseregelge (GDPR), järgimise poolest. Tasakaalu leidmine rangete tehisintellekti regulatsioonide ja keskkonna soodustamise vahel, mis soodustaks innovatsiooni, on vaidlusalune ja õrn teema.
3. Avalike versus erasektorite investeeringud: On selge erinevus avalike ja erasektori investeeringute mahus ja kiiruses, kusjuures viimane tajutakse kui mitte suutvat sammu pidada globaalsete konkurentidega.
Kasu ja puudused:
Kasu:
– ELi rõhk eetilisel tehisintellektil võiks luua usaldusväärsema ja jätkusuutlikuma tehisintellekti ökosüsteemi.
– Ühtse lähenemise potentsiaalne sünergia võiks pakkuda tugeva koostöö raamistiku kõikide liikmesriikide vahel.
– Liidu rahastamise suurenemine tulevastel aastatel viitab pühendumusele praeguste puudujääkide ületamiseks.
Puudused:
– ELi praegune strateegia võib olla liiga jäik ja aeglane kohandumaks kiirete muudatustega tehisintellekti sektoris.
– Ebamäärased investeerimiseesmärgid ja alaväärtuslikkus võivad viia pideva maha jäämisele USA ja Hiina ees.
– Reguleerimise ülerahvastamine võib potentsiaalselt pidurdada innovatsiooni ja hoida tagasi erasektorisse investeerimist.
Lisateabe saamiseks ELi tehisintellekti algatuste ja pingutuste kohta ning nende laiema tehnoloogilise arengu strateegia mõistmiseks uurige ametlikke veebisaite nagu Euroopa Komisjoni digitaalne strateegia aadressil Euroopa Komisjon – Digitaalne Strateegia ja vastavaid aruandeid Euroopa Kontrollikojast aadressil Euroopa Kontrollikoda. Need lingid pakuvad asjakohast teavet teemal ning on väärtuslikud kõigile, kes soovivad süveneda ELi plaanidesse ja poliitikatesse tehisintellekti arendamise valdkonnas.
The source of the article is from the blog shakirabrasil.info