Kunstliku intellekti kahekordne olemus (AI) tekitab ühiskonnas imetlust ja ärevust. Seda peetakse tipptasemel tööriistaks, mis säästab ressursse meie kiiresti muutuvas maailmas, kuid kasvavad mured selle võimaliku inimrollide asendamise suhtes.
Koostöös ekspertidega võttis Informburo.kz endale ülesandeks avastada, kuidas AI võib muuta inimtsivilisatsiooni ja tuvastada valdkonnad, kus sellel on suurim mõju.
AI versus Automaatsüsteemid: Võimekuse hüpe
Tugev erinevus AI ja tööstuses ammu kasutatavate automaatsüsteemide vahel seisneb võimekusetasemetes. Automaatsüsteemid on piiratud konkreetsete eelnevalt määratletud funktsioonide täitmisega, näiteks autode kokkupanemisega. Vastupidiselt on AI-süsteemid kavandatud pakkuma inimeste poolt esitatud probleemidele mitmeid lahendusi, mis näitab tehnoloogilise arengu loomulikku edasiminekut.
Freedom Mobile’i tegevdirektor Maxim Chernyshov arutas teabe analüüsi pidevat arengut alates traditsioonilistest statistika instituutidest kuni AI tulekuni, rõhutades, et AI kujutab endast veel ühte tehnoloogilise arengu spiraali keerdu.
Tööpuuduse hirm: Mõttetu mure?
Ajalooline eeskuju näitab, et tehnoloogilised edusammud nagu AI poolt põhjustatud tööpuuduse hirm on alusetu. Alates varasematest tööstusrevolutsioonidest kuni tänapäevani on inimesed olulised mitmesugustel tööjõumahukatel ja keerukatel tööprotsessidel.
Vanemserverilahenduste arendaja Dmitry Titov rõhutas inimestevahelise suhtluse vajalikkust, et neuronvõrgustik saaks teha ülesandeid, nagu näiteks piltide loomine, pakkudes täpseid juhiseid.
Sügav mõju IT-tööstusele
AI muudab traditsioonilisi programmeerimisparadigmasid, kus mudeliteks on Google’i Gemini, OpenAI ChatGPT-4 ja Microsoft 365 Copilot, võttes arendajafunktsioonid üle, siiski hüpoteetiliselt, kuna inimarendajad jätkavad enamusettevõtete rollide domineerimist.
AI ärinduses ja ebatavalistes valdkondades
Ärid on eriti huvitatud AI võimekuse ärakasutamisest ning teevad suuri investeeringuid arendamisse ja rakendamisse, arvestades selle laialdast rakendatavust. Nagu märkis Dmitry Titov, on AI juba teinud ootamatuid edusamme erinevates valdkondades, alates Hongkongis kopsuhaigusi ravivatest biotehnoloogilistest käivitustest kuni IBM-i loodud “Philyra”, mis loob uudsed lõhnad.
AI-l on oluline potentsiaal põllumajanduses, aidates ressursside jaotamisel, analüüsides loomade käitumist, tuvastades taimedele haigusi ja pakkudes ilmaprognooside põhjal hooldussoovitusi.
Esmalt peaks personaliosakond olema esirinnas AI vastuvõtmises, millele järgnevad kõnekeskused ja klienditeenindussüsteemid, mis suudavad kasutajatega sujuvalt suhelda, sageli eristamatuks inimassistendist.
AI kujundab ümber linnaplaneerimist ja haridust
Liiklusummikuid vaevaldavates linnades testitakse AI- võimalusega andurisüsteeme, mida on paigaldatud Almatõsse, kus iga kuues valgusfoor on selle tehnoloogiaga varustatud, kuigi mitte alati täiuslikult toimiv, nagu täheldas Titov.
Kokkuvõttes, kuigi Kasahstani ärimaailm tunnistab AI potentsiaali, ei ole vastuvõtumäärad entusiasmi osas muu maailmaga võrreldes samaväärsed. Maxim Chernyshov arvab, et edukad ärilised AI rakendused ergutavad tõenäoliselt rohkem aktiivseid ettevõtmisi.
Kasvav huvi AI vastu ei piirdu ainult erasektoriga, vaid ulatub ka valitsuse algatustesse. Projektid, nagu Smart Data Ukimet, kasutavad jälgimissüsteeme massiivsete andmebaaside koostamiseks, luues aluse tulevastele AI rakendustele.
Põhiküsimused ja vastused:
1. Mis vahe on traditsioonilistel automaatsüsteemidel ja AI-l?
Automaatsüsteemid järgivad eelnevalt määratletud juhiseid ülesannete täitmiseks, samal ajal kui AI saab õppida, kohanduda ja pakkuda inimeste poolt esitatud probleemidele laiemat valikut lahendusi.
2. Kas kunstlik intelligentsus on töökohtadele ohtlik?
Kuigi on muresid, et AI asendab töökohti, viitavad ajaloolised suundumused sellele, et uued tehnoloogiad võivad luua erinevaid võimalusi ja valdkondi, mis nõuavad inimese ekspertiisi.
3. Kuidas mõjutab AI tööstusi väljaspool IT-d?
AI-l on rakendused mitmesugustes sektorites, nagu biotehnoloogia, põllumajandus ja linna planeerimine, optimeerides protsesse ja andes panuse innovatsiooni ja tõhususe parandamisse.
Väljakutsed ja vaidlused:
– Andmekaitse ja turvalisus: AI süsteemid vajavad tohutul hulgal andmeid, tõstes muret privaatsuse rikkumiste ja tundlike info turvalise säilitamise ja käsitlemise pärast.
– Tööpuudus ja tööjõu häirimine: Kuigi võivad tekkida uued töökohad, on endiselt märkimisväärne ebakindlus töökohtade asendamise ulatuse ja kiiruse osas AI poolt ning kas tööjõud suudab piisavalt kiiresti kohaneda.
– Reguleerimine: Kuidas reguleerida AI-d tõhusalt on endiselt käimasolev arutelu, kuna AI kiire areng ületab poliitikakujundamise tempot.
Plussid ja miinused:
Plussid:
– AI suudab tegeleda ülesannetega ulatuses ja kiiruses, mida inimesed ei suuda saavutada, suurendades tõhusust.
– AI-l on potentsiaal juhtida innovatsiooni erinevates valdkondades, nagu meditsiin, keskkonnajuhtimine ja haridus.
– See suudab töödelda ja analüüsida suures koguses andmeid, aidates äri- ja valitsusotsustes ning prognoosides.
Miinused:
– On oht, et töökohti võidakse kaotada valdkondades, kus AI võib asendada inimtööjõudu, eriti rutiinsete ja korduvate ülesannete puhul.
– Riskid hõlmavad otsustusprotsesside kaldumist, kui AI-d koolitatakse vigastel andmehulkadel ning eetilisi küsimusi, näiteks AI rakendusi järelevalves ja relvastuses.
– Mõne AI süsteemi “musta kasti” olemus võib muuta keeruliseks mõista, kuidas teatud otsuseid tehakse, viies läbipaistvusküsimusteni.
Lisateabe saamiseks Kunstliku Intellekti ja selle laiemate tagajärgede kohta: siin on asjakohane link: IBM Kunstliku Intellekti lehekülg.
On oluline viidata ainult usaldusväärsetelt allikatelt pärit kehtivatele URL-idele; seega on antud link IBM-i peamisele AI leheküljele, suurele tegijale AI valdkonnas.
The source of the article is from the blog tvbzorg.com