Loomuliku loovintellekti (AI) integreerimise eeldatav mõju maailmamajandusele näitab 7% -list tõusu üle järgmise aastakümne, vastavalt viimasele Digitaalmajanduse koostöö- ja arenguorganisatsiooni (OECD) aruandele. See areng näitab muutust, kuna loov AI muutub üha olulisemaks erinevatele tööstusharudele.
Uuringud näitavad, et globaalne AI turg, hõlmates riistvara, tarkvara ja teenuseid, ootab 2022. kuni 2026. aastani aastast 18,6% keskmist kasvumäära ning jõuab 2026. aastaks hinnanguliselt 900 miljardi dollarini. Mõned prognoosid viitavad isegi sellele, et turg võib ületada 2030. aastaks 1,5 triljonit dollarit.
Riskikapitali investeeringud AI idufirmadesse on märkimisväärselt kasvanud, peaaegu kolmekordistudes 2015. aastal 31 miljardilt dollarilt peaaegu 98 miljardi dollarini 2023. aastaks. Aasta 2021 märkis tõusupiiki VC rahastamises AI-sse, jõudes 213 miljardi dollarini – ligikaudu 2,3-kordne kasv eelmisest aastast. Need rohked vahendid suunati peamiselt USA ja Hiina AI ettevõtmistesse.
Kuigi VC investeeringutes valitses üldine allakäigutrend, mis nägi enam kui 50% langust 2021. ja 2023. aasta vahel, 213 miljardilt dollarilt 98 miljardi dollarini, mis oli märkimisväärne investorite ettevaatlikkuse tõttu tõusvate intressimäärade ja inflatsiooni surve tõttu, jääb loov AI erandiks. Sektor nägi oma VC investeeringuid paisumas 2022. aastal 1,3 miljardilt dollarilt 17,8 miljardi dollarini järgmisel aastal, suurendades oma osakaalu kogu VC AI investeeringutest pelgalt 1% kuni 18,2% -ni. Seda tõusu mõjutas oluliselt Microsofti märkimisväärne investeering OpenAI-sse, mis ulatus 10 miljardi dollarini.
Kuigi tehnoloogia potentsiaalsete ohtude üle vaieldakse, on selle potentsiaalsed eelised vaieldamatud. G7 riigid on omaks võtnud loova AI tootlikest tagajärgedest tulenevaid tagajärgi, kohanedes Hiroshima protsessiga, et kasutada AI-d väljakutsete nagu kliimamuutuse lahendamiseks. Samuti tunnistavad need riigid, et AI abil saab käsitleda pakilisi sotsiaalseid küsimusi nagu tervishoiu parandamine ja ÜRO jätkusuutliku arengu eesmärkide saavutamine.
Euroopas on AI mõju tööturule pälvinud tähelepanu. Kuigi see suurendab tootlikkust ja sissetulekuid mõnele, eksisteerib risk, et see võib vähendada töövõimalusi ja sissetuleku väljavaateid teistele, süvendades olemasolevaid ebavõrdsusi nii riikide vahel kui ka nende sees. Hiljutine IMF-i uuring viitab sellele, et umbes 60% ELi töökohtadest võivad olla potentsiaalselt vastuvõtlikud AI-le. Mõne jaoks tähendab see tootlikkuse ja palgatõusu suurenemist, kuid teistele tõenäolist töökohtade ja sissetulekute kaotust ähvardavat ohtu.
AI kasu kõikidele sektoritele sõltub sellest, kui hästi valmis on EL ja teised piirkonnad võtma vastu AI tehnoloogiad, samal ajal vähendades nendega seotud riske, nagu rõhutab IMF.
Allikas: Ateena-Makedoonia Uudisteagentuur (AMNA)
Olulised küsimused ja vastused:
1. Mida võiksid olla loova AI potentsiaalsed kasud globaalsele majandusele?
Loov AI võib oluliselt suurendada innovatsiooni, tõhusust ja tootlikkust mitmetes sektorites, sealhulgas tootmine, tervishoid, meelelahutus ja rahandus. See võib omakorda viia SKP kasvuni.
2. Kuidas võib loov AI mõjutada tööhõivet?
Kuigi AI võib suurendada tootlikkust ja palku mõnes sektoris, võib see samas viia töökoha väljalülitamiseni teistes valdkondades. Tööhõive mõju on mitmetine ja võib süvendada olemasolevaid ebavõrdsusi.
3. Mis on peamised väljakutsed seotud loova AI-ga?
Põhilised väljakutsed hõlmavad eetilisi küsimusi, nagu privaatsus ja andmete turvalisus, väärkasutuse potentsiaal ja loomulikud moonutused AI süsteemides, samuti töökohtade asendamine. Veendumaks, et AI-eelised jaotuvad õiglaselt, on veel üks oluline väljakutse.
4. Millised vaidlused ümbritsevad loova AI mõju majandusele?
Vaidlused hõlmavad hirme ‘AI võidujooksu’ ees, mis võib viia eetiliste kaalutluste eiramiseni, reguleerivaid erinevusi riikide vahel ja intensiivseid arutelusid selle üle, kuidas hallata tööjõu üleminekut AI poolt põhjustatud automatiseerimise tulemusel.
Eelised ja puudused:
Eelised:
– Suurendab tootlikkust ja majanduskasvu.
– Tõukab innovatsiooni toote- ja teenusearenduses.
– Võib käsitleda sotsiaalmajanduslikke küsimusi ja aidata kaasa jätkusuutlike arengueesmärkide saavutamisele.
– Võib potentsiaalselt parandada elukvaliteeti tervishoiu arengute ja muude isikliku teeninduse edusammude kaudu.
Puudused:
– Töökoha kaotuse risk ja ebavõrdsuse suurenemine.
– Eetilised ja privaatsuse mured seoses AI kasutamisega.
– Võimalus luua AI-süsteeme loomulike moonutustega.
– Väljakutsed seotud AI integreerimisega olemasolevasse õiguslikku ja regulatiivsesse raamistikku.
Peamised väljakutsed või vaidlused:
– Strateegiate väljatöötamine töötajate ümberõppeks, kes on AI poolt tööst välja tõrjutud.
– Globaalse koostöö tagamine võimalike AI võidujooksude osas, mis võiksid ohustada ohutus- ja eetikanorme.
– Tasakaalu leidmine majanduslike saavutuste poole püüdlemise ning andmekaitse ja privaatsuse vajaduse vahel.
– Seaduste ja määruste uuendamine, et sammu pidada AI arengutega.
Selle teema kohta lisateabe saamiseks võite külastada järgmisi usaldusväärseid allikaid:
– Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD): www.oecd.org
– Rahvusvaheline Valuutafond (IMF): www.imf.org
– Maailma Majandusfoorum (WEF): www.weforum.org
Palun pange tähele, et need URL-id suunavad peamistele globaalsetele organisatsioonide domeenidele, mis on spetsialiseerunud majandus- ja tehnoloogiaalastele valdkondadele seoses globaalse majanduse ja AI-ga, tagades usaldusväärse ja ajakohase teabe.
The source of the article is from the blog foodnext.nl