Edaspealituste valdkonna edasijõudnud tehisintellektitehnoloogiad sunnivad föderaalsete arhiivipoliitikate uuesti hindamist
Julgeolekuministeerium (DHS) on alustanud uuenduslike projektidega, milles kasutatakse teisendavat tehisintellekti (AI), sundides seeläbi uuesti kaaluma, kuidas need edusammud vastavad avalikele arhiiviseadustele. Ministeerium on näidanud huvi mitmesuguste teisendava tehisintellekti rakenduste vastu, alustades ohtude leevendamise plaanide täiustamisest föderaalse erakorralise olukorra juhtimisagentuuriga kuni Ameerika Ühendriikide Kodakondsus- ja Immigratsiooniteenistuse programmideni.
DHS liigub sellel uuel maastikul olles, on heaks kiitnud tehnoloogiad nagu ChatGPT ja DALL-E2 tingimuslikult. Nende kasutuse oluline aspekt on see, kuidas need sobivad föderaaltransparentsuse kavasse. Eelkõige peegeldavad DHS-i poliitikad seda, et nende AI mudelite väljundid on määratud föderaalseteks arhiivideks ja neid kohaldatakse teabe vabaaja seaduste suhtes.
DHS-i pühendumine läbipaistvusele tehnoloogilise arengu keskel
DHS on avalikult kinnitanud oma järgimist seaduslikele ja justiitsnõunike juhistele, tagamaks läbipaistvus, samal ajal kaitstes Freedom of Information Acti (FOIA) kaitse all olevaid huve. Ministeerium hoiab avalikult kättesaadavat logiraamatut oma FOIA päringutest.
Siiski on teisenev tehisintellekti integreerimine põhjustanud uusi arutelusid. Organisatsioonide nagu Electronic Privacy Information Centeri õiguseksperdid uurivad “asutuse ja kasutajaloodud sisu” ebaselget eraldumist, küsimusega aruandluse halduse ulatusest ja tehisintellekti loodud andmete kättesaadavusest.
FOIA nõuete täitmiseks tehisintellekti genereeritud andmetega navigeerimine
Väljakutsed ilmnevad, kui kaalutakse, kas tehisintellekti ettevõtete nagu OpenAI arhiivihaldussüsteemid hõlbustavad FOIA ametnikke otsingutel teabe leidmisel. Eriti murettekitav on kaalutlusõiguse erand, kuna on võimalus, et seda erandit kuritarvitatakse tehisintellekti loodud teabe varjamiseks, mis võib olla avalikkuse huvides.
Electronic Frontier Foundationi eksperdid rõhutavad, et on oluline, et FOIA ametnikud dokumenteeriksid seotud protsesse julgelt FOIA kohustuste täitmiseks. Kuna tehisintellekt muutub valitsuse funktsioonides sügavamaks, jääb oluline olema nõue tagada usaldusväärse tausta hoidmine arhiivide otsimisel ja ülevaatamisel.
Olulised küsimused ja vastused:
1. Mis moodustab föderaalse arhiivi kontekstis AI-s federal tarne?
Föderaalset rekordit peetakse asutuse poolt föderaalseaduse alusel valmistatud või vastu võetud dokumentaalseks materjaliks või seoses avaliku äritegevuse toimimisega. AI genereeritud väljundid, kui neid kasutatakse föderaalseid agentuure nagu DHS, loetakse föderaalseteks arhiivideks, kui need kriteeriumid vastavad ja on seega allutatud föderaalse rekordi hoidmise seadustele, sealhulgas FOIA-le.
2. Kuidas tehnoloogiate tehisintellekt keerulisemaks teeb FOIA nõuete täitmise?
FOIA nõuete täitmine võib olla keeruline tehisintellekti tehnoloogiate tõttu, kuna on keeruline vahet teha masina loodud ja inimese loodud sisu vahel, määrata erandite nagu kaalutlusõiguse kohaldatavust ning hallata tehisintellekti süsteemide tohutut mahust ja keerukusest tulenevat teavet.
3. Kuidas saavad föderaalsed asutused tagada läbipaistvuse AI kasutamisel?
Asutused saavad tagada läbipaistvuse selgelt dokumenteerides AI rolli otsuste tegemise protsessides, pidades põhjalikke arhiive AI süsteemide sisenditest ja väljunditest, treenides FOIA ametnikke tehisintellektist genereeritud arhiivide haldamisel ja arendades selgeid juhiseid, mis vastavad föderaalsele rekordi hoidmise nõuetele.
Peamised väljakutsed ja vaidlused:
Üks keskseid väljakutseid AI integreerimisel föderaalsetesse aruandluse pidamisseadustesse on tagada, et tehisintellekti genereeritud andmed jäävad avaliku läbipaistvuse ja vastutuse üldise raamistiku alla. On ka oht, et asutused võiksid taotleda teabe varjamiseks sobimatuid erandeid. Lisaks võib tehisintellekti tehnoloogia kiire areng kiiresti edestada praeguseid eeskirju ja juhiseid, mis nõuavad sagedast uuendamist ja poliitika läbivaatamist. Kuna AI süsteemid võivad luua suuri andmemahte, on pidev mure asutuste võimekuse pärast sellise teabe tõhusaks salvestamiseks, haldamiseks ja tagasitõmbamiseks.
Eelised:
– Tõhustatud tõhusus rekordite loomisel ja haldamisel.
– Parandatud võimekus andmete analüüsimisel ja otsustamistoetuses.
– Potentsiaalsed kulude vähendamised pikaajaliselt automatiseerimise kaudu.
Puudused:
– Suurem keerukus erinevate arhiivitüüpide eristamisel.
– Suurem esialgne investeering tehisintellekti tööriistade integreerimiseks olemasolevate arhiivihaldussüsteemidega.
– Potentsiaal otsustusprotsessi mahavaikimiseks, kui tehisintellekti roll pole läbipaistev.
Kui uurite AI mõju föderaalsetele arhiivihalduse seadustele ja soovite rohkem teada saada mainitud organisatsioonide kohta, saate nende peamiste veebisaitide kaudu uurida rohkem:
– Julgeolekuministeerium
– Electronic Privacy Information Center
– Electronic Frontier Foundation
Need lingid pakuvad laiaulatusliku vestluse ja ametlike seisukohtade parema mõistmise alust.
The source of the article is from the blog enp.gr