Ringhäälingumeedia valdkonnas on paeluv tehnoloogiline edusamm tõotav nii on-air sisu edastuse kui ka kvaliteedi parandamisel. Kunstlik intelligentsusmudel on välja töötatud uudistesaatejuhina tegutsemiseks, näidates muljetavaldavaid visuaalseid ja kuuldavaid võimeid kolmes mõõtmes.
Selle AI võõrustaja ümber tiirlev põnevus tuleneb tema võimest revolutsiooniliselt muuta sisu genereerimist, mis seni oli tuntud peamiselt tekstiloomena. Vaatajad on vaimustuses AI saatejuhi sujuvast dialoogist ja elutruust välimusest, mis on eksponeeritud “Delta” programmis.
Zoltán Szűts, meediavaldkonna teadlane, usub, et sellised edusammud võivad ühiskonda oluliselt kasuks tulla, muutes ülesandeid meditsiini, hariduse ja igapäevatöö valdkonnas tõhusamaks ja isikupärasemaks. Siiski rõhutab Szűts selle tehnoloogia arendamisel läbipaistvuse tähtsust. On oluline, et iga AI-ga loodud sisu oleks selgelt märgistatud ning et vaatajaid teavitatakse andmetest ja allikatest, kust AI on õppinud.
Programm “Delta”, kus esineb AI võõrustaja nimega Ada, on eetris pühapäeviti kell 16:10 Duna kanalil. Ada on seatud publikut taas kaasama teaduslike uudishimulike ja teadmiste kaudu, demonstreerides AI potentsiaali traditsiooniliste ringhäälingumeetodite muutmises.
Põhilised küsimused ja vastused:
K1: Kuidas AI-ga juhitud uudistesaatejuhid toimivad?
V1: AI-ga juhitud uudistesaatejuhid põhinevad keerukatel algoritmidel, mis suudavad sünteesida kõnet, näidata näoilmeid ja matkida inimlikke käitumisi. Nad suudavad lugeda uudistekirju, hallata otseülekandeid ja reageerida andmete kiiretele muutustele. Põhimõtteliselt muudavad nad tekstin lihtsale, elutruule ringhäälingule.
K2: Millised on AI-ga juhitud uudistesaatejuhtide rakendamise väljakutsed?
V2: Väljakutsed hõlmavad AI võime tagamist käsitlema keerulisi keele nüansse, publiku usalduse säilitamist, “ebainimliku oru” efekti ületamist, kus peaaegu inimsarnased avatarid võivad tekitada ebamugavaid tundeid, ja eetiliste kaalutluste lahendamist seoses sügavpettuse tehnoloogia ja töökohtade kaotusega.
K3: Millised poleemikad on seotud AI-ga juhitud uudistesaatejuhtidega?
V3: Poleemikad keerlevad ümber võimaliku valeinformatsiooni, kui AI kopeerib kallutatud või valeandmeid, tööhõive mõju traditsioonilistele ringhäälingutele ning privaatsusega seotud murede andmekogumise pärast, mida kasutatakse AI mudelite koolitamiseks.
Eelised ja puudused:
Eelised:
– Pakub kohandatavust, kus AI saab toota sisu järjepidevalt väsimata.
– Võimaldab uudistesaadete hüperpersonliseerimist vastavalt individuaalsetele vaataja eelistustele.
– Vähendab inimlike saatejuhtide töökoormust ja võimaldab tõhusamat sisutootmist.
Puudused:
– Võib viia töökohtade kaotamiseni, kuna AI võib vähendada vajadust inimlike saatejuhtide järele.
– On oht levitada valeinformatsiooni, kui AI tugineb kallutatud või manipuleeritud allikatele.
– Inimlik puudutus võib kaduma minna, kui vaatajad võivad tunda puudust ehtsatest emotsioonidest ja seostest, mida inimlikud saatejuhid pakuvad.
Seotud lingid:
– Tehnoloogia ja AI edusammude kohta lisateabe saamiseks külastage MIT Technology Review.
– Uudiste ja värskenduste kohta AI rakendamise kohta erinevates valdkondades, sealhulgas meedias, on väärtuslik ressurss Wired.
– AI eetiliste tagajärgede ja selle mõju ühiskonnale mõistmiseks pakub AI eetikainstituut uurimistööd ja arutelu.
Zoltán Szűts rõhuasetus läbipaistvusele on märkimisväärne. Kui AI sisu pole selgelt märgistatud, võivad vaatajaid eksitada selle sisu suhtes, mis nad vaatavad, viies potentsiaalselt usalduse küsimusteni. Kui AI-ga loodud sisu muutub laialdasemaks, nõutakse tõenäoliselt selgust tööstusstandardites ja valitsusmäärustes. Samal ajal valdkondades, kus isiklik puudutus võib AI abil paremaks muutuda, nagu meditsiinis või hariduses, saab neid süsteeme kasutada isikupärastatud tähelepanu pakkumiseks ulatuslikult, aidates tõhusust ja ligipääsetavust.
The source of the article is from the blog yanoticias.es