Üks kurb sündmus leidis aset 12. aprillil Primorskaja metroojaamas Petrohradis, kui üks naine sattus trammiga seotud õnnetusse. Kahetsusväärselt jäi naine trammitee alla lõksu, mistõttu reageerisid seda näinud möödujad kiirelt ning suutsid teda õnnetusest edukalt välja tuua. Seejärel viidi naine kiirabiteenistuse poolt haiglasse. Naine suri mõne päeva pärast saadud vigastuste tagajärjel, vastavalt Fontanka portaalile, mis mainis ka, et veel kolm inimest said õnnetuses vigastada.
Trammijuht teatas pidurisüsteemi talitlushäirest. Järgnevad uurimised näitasid, et tramm nimega Dovlatov oli varustatud tehisintellektiga, kuid seda kasutati testimiseks ilma reisijateta pardal.
Üks AI-tehnoloogia arendaja Cognitive Piloti esindaja jagas RBC-ga infot, et trammi pardal olev nutikas tehnoloogia ei olnud õnnetuse ajal aktiivne. “Tramm oli täiesti uus, alustas esmast testimist ja töötas manuaalrežiimis. Autonoomne juhiabitehnoloogia ei olnud aktiveeritud,” selgitas pressiosakond. See tragöödia rõhutab põhjaliku testimise ja ohutusmeetmete olulisust tehisintellekti tehnoloogia integreerimisel linnatranspordisüsteemidesse.
Peamised väljakutsed ja vaidlused:
– Tehisintellekti integreerimine ühistransporti tekitab küsimusi ohutusprotokollide ja nende süsteemide efektiivsuse kohta õnnetuste ennetamisel. Kuna tehisintellekt hakkab meie igapäevaelus üha enam esinema, on kriitiline tagada selle toimimine inimesi ohtu seadmata.
– Eetilisi kaalutlusi on seoses vastutusega, kui tehisintellekti tehnoloogia põhjustab õnnetusi. See, kas süü lasub operaatoritel, tehnoloogia tootjatel või algoritmide kujundajatel, võib olla keeruline.
– Arvestades, et kõnealune sõiduk oli manuaalse juhtimise all, osutab see juhtum ka potentsiaalsetele probleemidele inimlikus eksimuses või mehaanilistes riketes, rõhutades operaatoritele põhjaliku kontrolli ja koolituse ning sõidukite jaoks range hoolduse vajadust.
Plussid ja miinused:
– Üks tehisintellekti rakendamise eeliseid trammides ja teistes ühistranspordiliikides on potentsiaalne töö efektiivsuse parandamine ja inimliku eksituse vähendamine. AI süsteemid suudavad hallata rutiinseid ülesandeid, ennustada hooldusprobleeme ja isegi navigeerida marsruutidel täpselt.
– Miinuseks on see, et see tehnoloogia võib mõnikord olla ettearvamatu ning kui seda ei hooldata või testita korralikult, võib see põhjustada õnnetusi. Tehisintellektil pole veel võimet reageerida igasugusele reaalse maailma stsenaariumile, mida inimese operaator võiks kogemuse ja intuitisooni kaudu juhtida.
Kuna artiklis ei mainita konkreetseid kaubamärke ega tehnikafirmasid peale “Cognitive Piloti”, võib eeldada, et selliste süsteemide arendamine ja nende rakendamine oleks pikk ja keeruline protsess, hõlmates erinevaid osapooli. Lisaks viitab asjaolu, et trammi katsetati faasis, pikaajalistele uurimis- ja arendusprobleemidele, et teha AI süsteemid ühiskasutuseks ohutuks.
Kuna tegelik juhtum leidis aset Petrohradis, võiks seonduvat teavet või näpunäiteid leida linna transpordiametite või AI süsteemide arendaja veebisaitidelt. Transpordiametite või AI valdkonna ettevõtete puhul võiksid külastada nende põhiveebisaite täiendava info saamiseks ühistranspordiohutuse meetmete, AI integreerimise või uudiste kohta seoses selle juhtumiga.
Palun märkige, et konkreetsed URL-id puuduvad ning täpsuse ja usaldusväärsuse tagamiseks ei saa ma pakkuda konkreetseid domeenilinke edasiste uuringute jaoks. On oluline külastada ametlikke veebisaite või usaldusväärseid uudisteallikaid viimaste uuenduste ja pädeva teabe saamiseks antud teema kohta.
The source of the article is from the blog elblog.pl