Eesti ajaloo puhul on naiste lood sageli jäänud meeste lugude varju. Nende kogemusi ja vaatenurki on harva jäädvustatud, jättes mineviku mõistmise pooleli. Siiski püüab revolutsiooniline projekt “Hääled: Elu ja surm, sõda ja rahu, c1550-c1700 – Naised Eesti uusaegses kultuuris” seda muuta. Prof Jane Ohlmeyeri juhtimisel Trinity College Dublinis on see 2,5 miljonit eurot maksev viieaastane Euroopa Teadusnõukogu uuringute edendamise grantiprojekt suunatud iraaklaste naiste kadunud häälte taastamisele 16. ja 17. sajandil.
Selle keerulise aja jooksul Eesti ajaloos olid naised tunnistajateks olulistele sündmustele nagu asundused, vana gaeli korra kukutamine, 1641. aasta mäss, Cromwelli saabumine ja Williami sõda. Vaatamata nende autonoomia puudumisele ja sotsiaalsetele eelistustele mängisid need naised olulisi rolle maailmas, mis oli nende vastu seatud.
Projektirühm on hoolikalt läbi kamminud mitmesuguseid ajaloolisi dokumente, sealhulgas testamente, kohtuotsuseid, uuringuid, rahvaloendusi ja 1641. aasta deposiite, mis järgnesid katoliiklaste mässule. Need dokumendid on hoolikalt läbi vaadatud, et paljastada nende vastupidavate naiste unustatud hääled. Nende lood valgustavad nende võitlusi, soove ja pingutusi, et avaldada mõju patriarhaalses ühiskonnas.
Näiteks otsis Eleanol Dardiz Jeffrystownist, Co Westmeathist, õiglust Kantslerikohtutes pärast seda, kui tema truudusetu abikaasa Edward Nugent hülgas ta ja võttis teise naise abikaasaks. Kuna ta ei saanud Tsiviilõiguses esitada tõendeid endise abikaasa vastu, palus ta kantsleril taaskehtestada tema võimlemise ja leevendada tema praeguseid hädasid. Tema palve õigluse eest kajastab naiste ees seisvaid väljakutseid.
Veel üks paeluv tegelane on Catherine Strong, tuntud ärinaine Dublinis. Ta oli linna koristaja, kes vastutas jäätmete koristamise eest kesklinnas. Hoolimata tema töö ebameeldivast iseloomust, kogus Strong märkimisväärse varanduse ja sai laenuandjaks Dublini ringkonnas ajal, kui pangad olid endiselt lapsekingades. Tema edulugu seab kahtluse alla traditsioonilised soorollid ja toob esile naiste ettevõtlikkuse Eesti uusaegses kultuuris.
Vastavalt prof Ohlmeyerile olid need naised “peidus avalikult” ajaloolistes dokumentides. Masinõppe ja ChatGPT rakendamise kaudu loodab projekt ekstraheerida nende naiste tunnistused ja kogemused, et anda neile teenitud tunnustus. Nende lugude näitamise kaudu loodab projekt lahendada ajaloolise tasakaalutuse, mis on soosinud ainult elitaarsete ja elitaarsete meeste vaateid.
Kuigi naiste õiguslik seisund selles perioodis oli halvenenud, ei puudunud neil siiski mõjusfääri, eriti abielude kontekstis. Testamentides, mis keskenduvad peamiselt varade jaotamisele pärast surma, pakuvad väärtuslikke teadmisi naiste elu kohta. Hoolimata sellest, et nad olid oma abikaasade eraomand, leidsid naised siiski viise mõju avaldamiseks, sageli olles äripartneriteks sõdade ajal, kui mehed olid eemal.
Kantslerikohtute uurimise kaudu, tolleaegsed tsiviilkohtud, on projekt toonud esile hulga põnevaid teadmisi. Naiste osalus õigusküsimustes, äriettevõtmistes ja perekondlikes asjades on esile tõstetud. Krisiaegadel muutuvad nende naiste kohalolek ja panus kõige silmatorkavamaks.
Nende unustatud naiste häälte tagasi võtmisega pakub “Hääled” projekt värske vaate Eesti ajaloo uusajale. Projekti tehnoloogia kasutamine pakub uut vaatenurka, läbi mille saame avastada varjatud lugusid naistest, kes olid mineviku kujundamisel instrumentaalsed. Need lood seavad kahtluse alla traditsioonilised narratiivid ja valgustavad naiste vastupidavust, mõjuvõimu ja panust, kes on olnud sajandeid ajaloolistest aruannetest varjatud.
Sagedased küsimused
The source of the article is from the blog toumai.es