Tehisintellekt (AI) murrab revolutsiooniliselt valimiste maailma, kuid see kujutab endast ka olulisi riske demokraatlikele protsessidele. Kui 2024. aasta Ameerika valimised lähenevad, on mured tehisintellekti genereeritud valeinfo, sügavvõltsingute ja eksitava meedia osas aktuaalsemad kui kunagi varem. Õnneks tunnistavad nii valitsused kui ka tehnoloogiaettevõtted vajadust tegutsemise järele, kuid demokraatia kaitsmiseks on veel palju teha.
Hiljutisel Müncheni julgeoleku konverentsil tulid tööstusjuhid, sealhulgas OpenAI, Apple, Meta, Microsoft, TikTok, Google jpt, kokku arutamaks tehisintellekti valimistel tekitatud väljakutseid. Nad lubasid võtta meetmeid tehisintellekti loodud sisu päritolu jälgimiseks, eksitava meedia tuvastamiseks ning ettevaatusabinõude rakendamiseks tehisintellekti kasutamisest tingitud pettuste tõkestamiseks. Kuigi need kohustused on õiges suunas astumine, sõltub nende edukus nende tõhusast elluviimisest.
Generatiivse tehisintellekti tehnoloogia tulek võimaldab petistel luua uskumatult realistlikke võltsitud pilte, videosid ja helisalvestusi kandidaatidest ja ametnikest. Need loominguosad võivad levida kiirelt, minimaalsete kuludega ning massiliselt. Lisaks võimaldavad tehisintellekti toega juturobotid luua võltsitud valimiste veebilehti ja eksitavaid uudistesaiti vaid sekunditega. See võime annab halbadele toimepanijatele, nii välismaistele kui ka kohalikele, vahendid läbi viia mõjutuskampaaniaid, mida on raske jälgida.
Generatiivse tehisintellekti integreerimine otsingumootoritesse ja juturobotitesse on toonud olukordi, kus valimiste teavet otsivad valijad puutuvad kokku valeinfoga või suunatakse servapealsetele veebilehtedele. Uuringud on näidanud, et populaarsed tehisintellekti tööriistad sageli ei suuda hästi toime tulla teatud valimistega seotud küsimustega. Lisaks võivad traditsioonilised tehisintellekti tehnoloogiad kaasa aidata valijate kandidatuuri nõuetele vastavuse väljakutsetele, mis võib viia valede kustutamisteni valijate nimekirjadest.
Nende väljakutsete lahendamiseks on AI ettevõtted, nagu OpenAI, loonud poliitikaid valimistega seotud kahjude leevendamiseks. OpenAI on keelanud kasutajatel luua AI juturoboteid, mis teesklevad kandidaate ning levitavad valeinfot hääletamise kohta. Lisaks on nad võtnud samme piltide krüpteerimiseks, et avastada volitamata kasutamist. Siiski on neil tegevustel endiselt piirangud ning tuleb teha rohkem.
Üks oluline aspekt, millele tuleb tähelepanu pöörata, on valede narratiivide ja kujutiste käsitlemine, mis on vaevanud varasemaid valimistsükleid. OpenAI poliitikad ei keela selgelt sisu loomist ega levitamist, mis näitab valimissekkumist, ebausaldusväärseid hääletusmasinaid või ulatuslikku valimispettust. Nende kategooriatele selge keeldumine pakuks valijatele rohkem selgust ja kaitset.
Kolmandate osapoolte arendajatega koostöö on veel üks valdkond, mis vajab tähelepanu. Kui kolmandad osapooled otsingumootorid kasutavad OpenAI mudeleid, võivad antud vastused olla ebatäpsed või aegunud. Rangemad nõuded partnerluste ja OpenAI mudelite integreerimise kohta otsingumootoritesse ning digitaalsetesse platvormidesse aitaks paremini kaitsta valijaid, kes otsivad infot hääletamise ja valimiste kohta.
OpenAI ei suuda neid väljakutseid üksi lahendada. Ka teised suured tehnoloogiaettevõtted peaksid avaldama oma valimisega seotud poliitikaid generatiivsete tehisintellekti tööriistade jaoks ning olema läbipaistvad oma praktikate osas. Koalitsiooni sisu päritolu ja autentsuse jaoks avatud standard, mis märgistab sisu digitaalkoodidega, peakslema laialdaselt aktsepteeritud.
Sagedased küsimused
The source of the article is from the blog procarsrl.com.ar