Tehisintellekti (AI) kasutuselevõtt finantssektoris on muutunud üha levinumaks, eriti võitluses pettuste vastu. Siiski on suur ja väikeste pankade vahel märkimisväärne andmete tühik, kus väiksemad asutused on ebasoodsas olukorras. Allikas: example.com
Suurtel pankadel on eelis omada rohkem siseandmeid, mis võimaldab neil arendada tugevaid AI mudeleid pettuste avastamiseks ja ennetamiseks. Väiksemad pangad aga seisavad silmitsi selliste andmete puudusega, mis raskendab neil AI tehnoloogiast kasu saamist.
Nimetades vajadust selle lõhe ületamiseks, rõhutas Rahandusministeerium andmete jagamise olulisust finantsasutuste vahel. Andmete ebapiisav jagamine on takistanud tõhusate AI mudelite arendamist pettuste ennetamiseks.
Vastuseks nendele väljakutsetele kuulutas president Joe Biden oktoobris välja täitevkorralduse, mis eesmärgiks on reguleerida tehisintellekti kasutamist. Korraldus nõuab föderaalametitelt uute ohutusstandardite kehtestamist tehisintellekti süsteemidele ning arendajatelt nõuab ohutusteste tulemuste ja muu olulise teabe jagamist valitsusega.
Rahandusministri kodumaise rahanduse aseminister Nellie Liang tõi esile AI transformeeriva rolli finantsteenuste sektoris. Ta märkis, et ministeeriumi aruanne annab finantsasutustele teekonna AI poolt juhitud pettuste pidevalt muutuvasse keskkonda turvaliselt navigeerimiseks.
Aruanne tõi esile küll küberturbeinfo jagamise küpsuse, kuid tunnustas puudujääki andmete jagamisel pettuste ennetamisega seotud valdkonnas. Sellele lahenduseks võiks USA valitsus ehitada tsentraliseeritud pettustega seotud informatsiooni “andmejärve”, mis oleks juurdepääsetav AI koolitamiseks.
Lisaks soovitas Rahandusministeerium rakendada “silte”, mis selgelt määratleksid andmete allika ja kasutamise AI mudelite koolitamiseks. See läbipaistvus suurendaks vastutust ja usaldust AI tehnoloogiate vastu.
Lisaks rõhutas aruanne vajadust “selgitatavuse lahenduste” järele arenenud masinõppemudelite puhul. See võimaldaks osalistel mõista AI süsteemide otsustusprotsessi, edendades õiglust ja eetilist rakendamist.
Viimaks kutsus Rahandusministeerium üles suuremale järjepidevusele tehisintellekti määratlemisel, tagades ühtse arusaama finantssektoris.
Kuigi tehisintellekti rakendamine pettuse vastu võitluses hoiab endas tohutut potentsiaali, on oluline lahendada andmete tühik, mis takistab väiksemate pankade tegevust. Andmete jagamise, läbipaistvuse edendamise ja standardiseeritud tavadega toetades saavad finantsasutused AI võimu pettuste tõhusaks tõkestamiseks ära kasutada.
KKK
The source of the article is from the blog lokale-komercyjne.pl