Viimase arenguna on Google saanud Prantsusmaa konkurentsinõukogult 250 miljoni euro suuruse trahvi, kuna ettevõtet süüdistati ELi intellektuaalomandi reeglite rikkumises suhetes meediaväljaannetega. Trahv määrati seoses muredega seoses Google’i tehisintellekti teenusega.
Nõukogu väitis, et Google’i AI-toega vestlusrobot, varem tuntud kui Bard ja nüüd ümber nimetatud Gemini’ks, oli koolitatud sisu autorite ja uudisteagentuuridelt ilma nende teadmise või nõusolekuta. See tekitas tõsiseid küsimusi autoriõiguse ja intellektuaalomandi õiguste osas.
Google on nõustunud fakte vaidlustamata osana lepitusmenetlusest, tunnistades oma eksimusi selles küsimuses. Lisaks on ettevõte teinud ettepaneku seeria abinõude võtmiseks avastatud puuduste parandamiseks.
Autoriõiguse vaidlus Prantsusmaal algas kaebustega esitatud tuntud uudisteorganisatsioonide poolt, sealhulgas Agence France Presse (AFP). Algselt määrati Google’ile 500 miljoni euro suurune trahv, kuid vaidlus näis olevat lahendatud 2022. aastal, kui tehnoloogiahiid loobus trahvi edasilükkamisest.
Siiski selgus konkurentsinõukogu, et Google oli rikkunud nelja seitsmest lepituses kokku lepitud kohustusest. Nende rikkumiste hulka kuulus läbirääkimiste puudumine heas usus meediaväljaannetega ning teabe läbipaistvuse puudumine.
Erilist muret tekitas Google’i AI-vestlusrobot Bard, mis käivitati 2023. aastal ning mis tugines andmetele salaja meediaväljaannetest ja uudisteagentuuridest ilma korraliku volituseta. Seoses selle sisu kasutamisega kaitstud materjali kuvamisega takistas Google meediaväljaannetel ja pressiagentuuridel läbirääkimisi õiglase hinna üle.
See trahv peegeldab kasvavaid muresid kirjastajate, kirjanike ja uudisteruumide seas seoses nende veebisisu lubamata kasutamisega AI-teenuste poolt. Need asutused otsivad üha enam viise, kuidas piirata nende sisu ilma nõusoleku või asjakohase kompensatsioonita kopeerimist.
Sarnases olukorras esitas The New York Times 2023. aastal kohtukaebuse Google’i konkurentide Microsofti ja OpenAI vastu. Ajaleht süüdistas neid miljonite nende artiklite kasutamises loata nende vestlusrobotite koolitamiseks.
Kuigi Google on lubanud lahendada Prantsusmaa konkurentsinõukogu tõstatatud küsimused, jääb näha, kuidas neid meetmeid rakendatakse ja kuidas need mõjutavad ettevõtte suhteid meediaväljaannetega tulevikus.
KKK
- Mille eest Google sai trahvi Prantsusmaa konkurentsinõukogu poolt?
Google sai trahvi 250 miljonit eurot rikkumiste eest seoses ELi intellektuaalomandi reeglitega suhetes meediaväljaannetega. Rikkumised olid seotud ettevõtte tehisintellekti teenusega ja lubamatu sisu kasutamisega meediaväljaannetelt ja uudisteagentuuridelt. - Kuidas nimetatakse Google’i AI vestlusrobotit?
Google’i AI vestlusrobot, varem tuntud kui Bard, on ümber bränditud Gemini’ks. - Mis olid Google’i poolt toime pandud rikkumised?
Konkurentsinõukogu tuvastas neli Google’i poolt toime pandud rikkumist. Need hõlmasid läbirääkimiste puudumist heas usus meediaväljaannetega, teabe läbipaistvuse puudumist, vestlusroboti koolitamist sisule teavitamata autoritelt või regulaatorilt ning õiglase hinna läbirääkimiste pärssimist kaitstud sisuga seostades seda AI teenusega. - Millesse on kirjastajad, kirjanikud ja uudistekanalid muresed?
Kirjastajad, kirjanikud ja uudistekanalid on üha enam mures oma veebisisu lubamata kopeerimise pärast AI-teenuste poolt. Nad püüavad kaitsta oma autoriõigusi ja tagada õiglast hüvitist oma töö eest. - Mis on veel juhtum, millesse on seotud lubamatu sisu kasutamine AI-teenuste poolt esinenud?
The New York Times esitas kohtuasja Google’i konkurentide Microsofti ja OpenAI vastu, süüdistades neid miljonite ajaleheartiklite kasutamises ilma loata oma vestlusrobotite koolitamiseks.
Valdkonna ülevaade
Google’i rikkumisega seoses ELi intellektuaalomandi reeglite vastu kajastab mõningaid tehnoloogiasektori väljakutseid, eriti seoses AI-toega teenustega. Kuna tehisintellekt jätkab edenemist ja muutub laialdasemalt levinuks, muutub üha olulisemaks käsitleda autorikaitse ja intellektuaalomandi õiguste küsimusi.
AI-teenuste valdkond on viimastel aastatel märkimisväärselt kasvanud tänu tehnoloogia arengule ja nõudluse suurenemisele automatiseerimise ja intelligentsete lahenduste järele. AI-toega vestlusrobotid, nagu Google’i Gemini, on populaarsust kogunud mitmesugustes sektorites, sealhulgas klienditeeninduses, tervishoius ja meedias.
Turu prognoosid
Turu-uuringute kohaselt prognoositakse, et globaalne AI-vestlusrobotite turg jõuab 2026. aastaks väärtuseni 2,6 miljardit dollarit, koos aastase keskmise kasvumääraga 19,8% prognoosiperioodil. Oodata on, et ettevõtete suurenenud kasutuselevõtt AI-vestlusrobotitest kliendisidemete parandamiseks, operatsioonide voogude lihtsustamiseks ja efektiivsuse suurendamiseks soodustab turu kasvu.
Siiski, juhtumid nagu Google’i ja selle AI-vestlusrobotiga seotud juhtum rõhutavad tööstuse ees seisvaid väljakutseid ja potentsiaalseid õiguslikke küsimusi. AI turul tegutsevate ettevõtete jaoks on vaja navigeerida intellektuaalomandi õiguste, autoriõiguste rikkumise ja andmekaitse küsimustes, et säilitada suhted sisuloojate, kirjastajate ning teiste osapooltega.
Valdkonna küsimused
Üks võtmevaldkondi AI tööstuses on autoriõigusega kaitstud sisu lubamatu kasutamine AI mudelite koolitamisel. Veebis leiduva suure hulga andmetega on oht, et AI-teenused võivad kopeerida ja kasutada sisu ilma nõusoleku või asjakohase kompensatsioonita. See tekitab muret sisuloojate seas, kes sõltuvad oma intellektuaalomandist sissetuleku ja tunnustuse saamiseks.
Nende küsimustega tegelemiseks peavad tööstuse mängijad, sealhulgas Google, kehtestama selgemad juhised ja kokkulepped autoriõigusega kaitstud sisu kasutamiseks AI koolitamisel. Koostöö ja läbirääkimised sisuloojate ja kirjastajatega on olulised, et tagada õiglane hüvitis ja austus intellektuaalomandi õiguste vastu.
Seotud lingid:
– Financial Times
– The Wall Street Journal
– BBC News
– Reuters
The source of the article is from the blog xn--campiahoy-p6a.es