Tehisintellekt (AI) on tehnoloogia, mille entusiastid on juba pikalt uskunud, et see võib lahendada inimkonna kõige pakilisemad probleemid, nagu sõda ja kliimamuutused. Kuid eksperdid hoiatavad, et praegused ootused võivad olla liiga idealistlikud ja reaalsuseks muutumine võib võtta veel aega. Pigem kui pakkuda laiaulatuslikke lahendusi, on AI praegu tõhusam konkreetsete ülesannete optimeerimisel ja efektiivsuse suurendamisel.
Michael Littman, arvutiteaduse professor Browni Ülikoolist, rõhutas, et AI ei saa lihtsalt anda täielikku ümberkujundust keerulistele süsteemidele. Pigem tuleks seda näha vahendina olemasolevate probleemide lahendamise jõupingutuste täiustamiseks. Idee, et AI saab koheselt kõik parandada, on vaid unistus, nagu Littman märkis.
Kuigi konverentsid nagu South by Southwest (SXSW) kunsti- ja tehnoloogiafestival Austinis, Texases, meelitavad suuri rahvamasse tiitlitega nagu “Kuidas muuta AGI kasulikuks ja vältida robotite apokalüpsist”, siis fookus sageli taandub toodete propageerimisele ja AI praktiliste rakenduste esiletoomisele. Simi Olabisi, Microsofti juhtivtöötaja, arutas, kuidas ettevõtte pilveteenus Azure kasutab AI keelefunktsioone kliendi meeleolu analüüsimiseks ja kõnekeskuse suhtluste parandamiseks.
Mõiste kunstlik üldintellekt (AGI), mille eesmärk on luua inimvõimeid ületav intelligentsus, on saanud olulist tähelepanu pärast OpenAI ChatGPT edu. SingularityNET Foundation’i Ben Goertzel ennustas AGI saabumist aastaks 2029, rõhutades masinate potentsiaali ületada inimmõtlemine eksponentsiaalselt.
Kuid arutelude keskel hoiatas David Hanson, Hanson Roboticsu asutaja, superintelligentse AIga seotud keerukuste ja riskide eest. Kuigi ta tunnustab positiivsete häirete võimalikkust, näiteks tõhusate finantsturgude kauplemisalgoritmide väljatöötamisel, rõhutas ta ka inimkonna vastutust selliste eksistentsiaalsete väljakutsete ees nagu tuumarelvad ja keskkonna kriisid.
AI praegused võimalused tõestavad juba väärtust praktilistes rakendustes, nagu trombi- ja metsatuleteate süsteemides. Siiski jääb inimagentuur hädavajalikuks nii olukordade lahendamisel nagu evakueerimine loodusõnnetuste ajal kui ka inimeste veenmisel ennast vaktsineerima pandeemiate ajal.
AI potentsiaalne mõju seisneb võimes kiirendada keemiliselt ja materjalitehnoloogiliselt jätkusuutlike ainete kavandamist, mis olid varem ettekujutamatu. Roxanne Tully, investeerimisfirma Piva Capital investor, tõstis esile unistuse AI-limiitide ületamisest ja revolutsiooniliste lahenduste avastamisest.
Oluline on mõista, et AI pole imerohi kõikidele probleemidele. Seda tuleks pigem vaadelda tööriistana, mis koos inimsoovi ja -suunitlusega võib aidata kaasa keerukate probleemide lahendamisele. Vastutus õiglusprobleemide lahendamise ja AI kasutamise eest üldise heaolu saavutamiseks lasub lõppkokkuvõttes inimestel.
KKK:
The source of the article is from the blog oinegro.com.br