Euroopa Parlament tegi ajalugu, kiites heaks läbimurdelise poliitilise kokkuleppe kunstliku intelligentsi (AI) osas. Tuntud kui AI seadus, see märgilise tähtsusega seadusandlus kehtestab õigusraamistiku AI arendamiseks ja kasutamiseks Euroopas, edendades läbipaistvust ning määratledes kõrge riskitasemega AI rakenduste jaoks parameetrid.
EU ametnikud pidasid enne detsembrikuist ajutist kokkulepet 37 tundi kestnud ulatuslikke arutelusid. Seadus klassifitseerib AI tehnoloogiad erinevatesse riskikategooriatesse ning sätestab keelatud tegevused seoses AI-ga. Lisaks määratleb see kõrge riskiga AI-süsteemide kasutamise peamised nõuded ja rakendab karistusi rikkumiste korral. AI seadus püüab oma olemuselt leida tasakaalu uuenduste edendamise ja põhiõiguste kaitse vahel.
Pärast hääletust väljastatud pressiteates tõi Euroopa Parlament esile mitmeid kõrge riskitasemega AI rakendusi, näiteks kriitiline infrastruktuur, haridus, tööhõive, olulised era- ja avalikud teenused (näiteks tervishoiu- ja pangandusteenused), teatud süsteemid õiguskaitse valdkonnas, rände- ja piirivalve juhtimine ning justiits- ja demokraatiaprotsessid (sealhulgas valimised). Need sektorid hakkavad nüüd alluma spetsiifilistele õigusaktidele vastutustundliku AI kasutamise tagamiseks.
Oluline aspekt AI seaduses keskendub läbipaistvusele. Seadus nõuab, et kasutajaid teavitatakse vestlusrobotiga suheldes. Lisaks peavad AI süsteemid, mis genereerivad või manipuleerivad teksti-, pildi-, audio- või videomaterjali – näiteks sügavvõltsimise tööriistad – avaldama, et sisu on olnud kunstlikult genereeritud või manipuleeritud. See tagab, et inimesed on teadlikud, kui nad suhtlevad AI-ga loodud sisuga.
AI seaduse ametlik vastuvõtmine peaks toimuma aprilli lõpuks pärast heakskiitu Euroopa Liidu Nõukogult. Keelatud AI kasutused keelatakse 6 kuu jooksul vastuvõtmisest, samas kui üldised AI reeglid, sealhulgas juhtimismeetmed, hakkavad kehtima 2025. aasta alguses. Euroopa Parlament on jaganud ka reaktsioone selle seadusandlusega seotud oluliste parlamendiliikmete poolt. Siseturu komisjoni kaasraportöör Brando Benifei nimetas AI seadust maailma esimeseks siduvaks seaduseks kunstliku intelligentsi osas. Ta kiitis seadust riskide vähendamise, võimaluste loomise, diskrimineerimise vastu võitlemise ja läbipaistvuse soodustamise eest. Benifei rõhutas veel, et AI Ametiasutuse loomine toetab ettevõtteid seaduste täitmisel enne nende jõustumist.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
1. Mida püüab AI seadus saavutada?
AI seaduse eesmärk on luua õigusraamistik kunstliku intellekti arendamiseks ja kasutamiseks Euroopas. See püüab suurendada läbipaistvust ja seada parameetrid kõrge riskitasemega AI rakendustele, tasakaalustades lõppkokkuvõttes innovatsiooni põhiõigustega.
2. Milliseid näiteid kõrge riskitasemega AI rakendustest on mainitud AI seaduses?
AI seadus liigitseb kriitilise infrastruktuuri, hariduse, kutseõppe, tööhõive, era- ja avalikud teenused (näiteks tervishoiu- ja pangandusteenused), õiguskaitse süsteemid, rände- ja piirivalve juhtimise ning justiits- ja demokraatiaprotsessid (nt valimiste mõjutamine) kõrge riskiga AI rakendusteks.
3. Milliseid läbipaistvuse nõudeid kehtestab AI seadus?
AI seadus nõuab kasutajate teavitamist vestlusrobotiga suheldes ning nõuab, et AI süsteemid, mis genereerivad või manipuleerivad teksti, pildi, heli või videomaterjali, avaldaksid, et sisu on olnud kunstlikult genereeritud või manipuleeritud.
4. Millal AI seadus ametlikult vastu võetakse ja jõustub?
AI seaduse ametlik vastuvõtmine peaks toimuma Euroopa Liidu Nõukogu poolt aprilli lõpuks. Keelatud AI kasutamised kehtivad 6 kuu jooksul vastuvõtmisest, samal ajal kui üldised AI reeglid, sealhulgas juhtimismeetmed, jõustuvad 2025. aasta alguses.
Allikad:
– Täiendava teabe saamiseks külasta: näide.com
The source of the article is from the blog meltyfan.es