1991. aastal endise Nõukogude Liidu kokkuvarisemine tõi kaasa ulatuslikud tagajärjed ülemaailmsel tasandil. Paljud uskusid, et üheks positioivseks tagajärjeks oli inimtegevusest tingitud metaanemissioonide vähenemine. Siiski, hiljutine Washingtoni Ülikooli läbiviidud uuring vaidlustab selle eelduse. Uurimus, mis avaldati Ameerika Rahvuste Akadeemia Teaduste Seltsi toimingutes, näitab, et metaanemissioonid suurenesid tegelikult Türkmenistanis, endises Nõukogude Liidu vabariigis ja olulises naftatootjas, pärast NSVL lagunemist.
Metaani tõus atmosfääris oli järjest kasvanud kuni umbes 1990. aastani. Teadlased arvasid varem, et majanduslik kokkuvarisemine endises Nõukogude Liidus viis nafta ja gaasi tootmise vähenemiseni, mis omakorda aeglustas globaalset metaani taset. Siiski viitab uus uuring vastupidisele.
Peaautor Alex Turner, atmosfääriteaduste assistentprofessor Washingtoni Ülikoolis, selgitab üllatavaid tulemusi: “Metaanil on need mõistatuslikud suundumused, mida me tegelikult ei mõista. Üks alati paeluv on see aeglustumine 1992. aastal. Me leiame, et Nõukogude Liidu kokkuvarisemine tundub põhjustavat, üllatavalt, metaaniemissioonide suurenemise.”
Kuigi süsinikdioksiid on pikemaajalise globaalse soojenemise seisukohast olulisem, mängib metaan lühiajalises mõõtkavas olulist rolli. Selle soojuspüüdmisjõud on rohkem kui CO2-l ning selle eluiga atmosfääris on suhteliselt lühike, umbes aastakümme, mis võimaldab selle tasemeid kõikuda.
Viimastel aastatel on olnud märgatav kiirendus metaani tasemetes, eriti COVID-19 piirangute ajal. Turneri varasemad uuringud viitavad sellele, et vähendatud transpordiväljalaskega ja vähendatud sõidutegevusest tulenev reaktiivne lämmastik (õhusaasteaine) aitasid sellele suurenemisele kaasa. Saaste puudumine, mis ühines metaani molekulidega, tulemuseks oli nende pikk ajutine püsimine atmosfääris.
Uus uurimus süüvib mõistatuslikku nähtusesse, mis täheldati 1992. aastal – järsus aeglustumises metaani kontsentratsiooni kasvus atmosfääris. Metaani allikate harutamine võib olla keeruline, kuna need hõlmavad nii looduslikke allikaid nagu märgalad kui ka inimtegevusega seotud allikaid, nagu fossiilkütused, prügilad, loomasööda seedimine ja sõnnik. Lisaks võib metaan gaas vabaneda teiste fossiilkütuste kaevandamise ajal ning mõnel juhul põletatakse või gaasistatakse see teadlikult.
Selle uuringu järeldused rõhutavad vajadust edasiseks uurimiseks, et paremini mõista metaaniemissioonide keerulist käitumist. Kuigi NSVL-i kokkuvarisemine võis Turmenistanis metaanitasemetele ootamatuid tagajärgi kaasa tuua, toimib see meeldetuletusena sellest, kui seotud on erinevad sotsiaalmajanduslikud tegurid keskkonnamõjudega.
**Uurimuses leiti järgmised faktid:**
1. NSVL kokkuvarisemine tõi kaasa meeleavaldamatu metaaniemissioonide suurenemise Türkmenistanis.
2. Metaan mängib keskkonnas olulist rolli isegi süsinikdioksiidiga võrreldes.
3. Viimastel aastatel on täheldatud märkimisväärset kiirendust metaani tasemetes, eriti COVID-19 piirangute ajal.
Kui soovite lisainfot, külastage [Washingtoni Ülikooli](https://www.washington.edu).
The source of the article is from the blog klikeri.rs