Tehisintellekt (AI) teeb kahtlemata olulisi edusamme ja aitab kaasa erinevatele tööstusharudele. Alates mammogrammide analüüsi parendamisest kuni infrastruktuuri arengu revolutsioonini omab AI tulevikus veel suuremat kasulikku potentsiaali. Siiski tundub valitsuse reageering sellele tehnoloogilisele piirile piiratud olevat.
Meil on kiireloomuline ja kaugelenägev tehisintellekti tööjõustrateegia, mis tagab võimaluste õiglase jaotumise erinevate piirkondade vahel. Lisaks on vältimatud avaliku sektori organisatsioonide koordineerimine ja arusaamine AI rollist infrastruktuuri arengus. Kuid ehk kõige olulisem aspekt on tugevate regulatsioonide kehtestamine, mis võimaldaks AI-l õitseda, samal ajal probleeme ennetades.
Traditsiooniline seadusandlik protsess, mis hõlmab põhi- ja teiseseadusandlust, on AI reguleerimiseks ebaefektiivne selle kiire arengutempo tõttu. Seadusi vastu võetakse juba ajale jalgu jäädes. Me ei saa midagi reguleerida ilma selle potentsiaali täielikult mõistmata ega selle tulevikku ette ennustamata.
Reguleerimist ainuisikuliselt valitsusele jätta ei ole samuti lahendus. AI-ga seotud avaliku poliitika küsimused peaksid otsustama parlamendi, koos reguleerijatega poliitikate elluviimisel. Selle saavutamiseks peame kohandama parlamendi protsesse. Ühe võimalusena võiks kaaluda Teaduse, Innovatsiooni ja Tehnoloogia Komitee volitamist, võimalik koostöös Äri- ja Kaubanduse Valikkomiteega. Põhiseadusandluse kaudu võiksid valikkomiteed saada võimu parlamendi nimel reguleerida, samal ajal regulaarset järelevalvet säilitades.
Parlamendil peab olema volitused ja ekspertiis AI reguleerimiseks selle arengutempo juures. Uusi protsesse parlamendis on minevikus vastu võetud vajadusel ning AI reguleerimine on klassikaline muutuse juhtum.
Veel üks oluline aspekt, mille valitsus on eiranud, on oht, et AI võib alluda ebatervele “tehnikahärra” kultuurile. On oht, et diskrimineerimine juurdub andmekogumikes, tugevdades ebavõrdsusi, mida avalik poliitika püüab kaotada. Open Data Institute rõhutab tugeva andmeinfrastruktuuri tähtsust nende eelarvamuste ja diskrimineerivaid tavasid käsitledes.
AI tööstus näitab juba soolise tasakaalu puudumist ja eelarvamusi. Fawcett Society uuring näitas, et paljud AI valdkonnas töötavad mehed ei pea tööjõus soolise tasakaalu vajalikuks. Sellised hoiakud võivad naisterahvaid tööstusesse astumast ja seal püsimast heidutada, ilma et see pakutaks väärtuslikku talenti.
Eetilise ja kaasava AI arenguks peab kõigil olema huvi selle reguleerimise vastu. Naistel peaks samuti nagu meestel olema panus AI tuleviku kujundamisel läbi parlamendi.
Kokkuvõttes nõuab AI reguleerimine proaktiivset ja kohanemisvõimelist lähenemist. Seadusandlikke komiteesid volitades ja uusi protsesse parlamendis vastu võttes saame tagada, et AI-d reguleeritakse tõhusalt ja eetiliselt. Lisaks on oluline lahendada väärdumusi ja soolisi tasakaalutusi tööstuses, et edendada võrdsust ja mitmekesisust AI arendamisel. Ühispingutuste ja parlamendiga seotuse kaudu saab AI saavutada oma täieliku potentsiaali ühiskonna huvides.
KKK ja võtmesõnad on jäetud tõlkimata.
The source of the article is from the blog enp.gr