New Yorgi Ülikoolis tegutsevad teadlased on teinud läbimurdelise avastuse, mis vaidlustab senise veendumuse kvantarvutite üleolekus. Nende uurimustöö on näidanud, et klassikalised arvutid, mis töötavad kahendkoodil (1-d ja 0-d), omavad potentsiaali ületada isegi kõige arenenumaid kvantarvuteid nii kiiruse kui ka täpsuse poolest.
Kvantarvutid on juba pikka aega tunnistatud mängu muutvaks jõuks info töötlemisel. Erinevalt klassikalistest arvutitest, mis kasutavad kahendbitti, kasutavad kvantarvutid qubitid, mis võivad võtta väärtused vahemikus 0 kuni 1. See paindlikkus võimaldab kvantarvutitel töödelda tohutul hulgal infot samaaegselt, lubades läbimurdeid mitmesugustel teadusvaldkondadel. Siiski seisavad kvantarvutid silmitsi oluliste takistustega, nagu info kaotus ja kvantteabe tõlkimine kasulikeks arvutusteks.
Hiljutine uuring esitleb uudset lähenemist, mis võiks tasakaalustada klassikalise ja kvantarvutuse võimalusi. Arendades välja algoritmi, mis selektiivselt säilitab kvantolekus salvestatud teabe olulised osad, on teadlased tõestanud, et klassikalised arvutid suudavad konkreetsetes tingimustes ületada kvantarvuteid jõudluse poolest.
Rühma läbimurre tuli tänu statistilise järelduse optimeerimise tööriistade rakendamisele keerulistele tesornetvõrkudele, mis täpselt kujutavad qubitite vahelist koostoimet. Selle meetodi abil suutsid teadlased käsitseda tesornetvõrke efektiivsemalt kui kunagi varem, paralleelselt pildi kokkusurumisega JPEG-failiks. Selle algoritmi abil suudavad klassikalised arvutid salvestada märkimisväärse hulga teavet vähem ruumi kasutades, saavutades võrdset konkurentsivõimet kvantarvutusega.
Selle uurimistöö tagajärjed on sügavad. See võib oluliselt edasi lükata kvantarvutuse ajastut, tuues esile klassikalise arvutamise potentsiaali ja seni kasutamata võimalused. Klassikaliste algoritmide lihvimise abil, et jäljendada kvantarvutuse protsesse, püüavad teadlased arendada vahendeid, mis tugevdaksid klassikaliste arvutite stabiilsust ja usaldusväärsust.
Ajakirjas PRX Quantum avaldatud uuring rõhutab vajadust uurida kõiki tehnoloogia edusammude teid, olgu see siis kvantarvutus või klassikaline arvutamine. Kui meeskond jätkab oma meetodite täiustamist ja süveneb keeruliste tesornetvõrkude uurimisse, on nad optimistlikud klassikalise arvutamise piiride edasise laiendamise osas.
KKK ja mõisted:
1. Millise läbimurdelise avastuse tegid New Yorgi Ülikooli teadlased?
– Teadlased avastasid, et klassikalised arvutid, mis töötavad kahendkoodil (1-d ja 0-d), omavad potentsiaali ületada isegi kõige arenenumaid kvantarvuteid nii kiiruse kui ka täpsuse poolest.
2. Millised on peamised erinevused klassikalise ja kvantarvutuse vahel?
– Klassikalised arvutid kasutavad kahendbitti (1-d ja 0-d), samal ajal kui kvantarvutid kasutavad qubituid, mis võivad võtta väärtusi vahemikus 0 kuni 1. Kvantaarvutitel on võime töödelda tohutul hulgal infot samaaegselt.
3. Millised takistused seisavad kvantarvutuse ees?
– Kvantaarvutustel on takistusi, nagu info kaotus ning kvantteabe tõlkimine kasulikeks arvutusteks.
4. Kuidas teadlased tasakaalustasid klassikalise ja kvantarvutuse võimalusi?
– Teadlased arendasid välja algoritmi, mis selektiivselt säilitab kvantolekus salvestatud teabe olulised osad, võimaldades klassikalistel arvutitel konkreetsetes tingimustes kvantarvutust ületada.
5. Millest tekkis meeskonna läbimurre?
– Meeskond rakendas statistilise järelduse optimeerimise tööriistu keerulistele tesornetvõrkudele, mis täpselt kujutavad qubitite vahelist koostoimet. See võimaldas neil tesornetvõrke käidelda efektiivsemalt ja saavutada võrdset konkurentsivõimet kvantarvutusega.
Määratlused:
– Kvantarvutus: Arvutamise valdkond, mis püüab kasutada kvantmehaanika põhimõtteid, nagu ülekattesus ja seostumine, komplekssete arvutuste läbiviimiseks efektiivsemalt kui klassikalised arvutid.
– Klassikaline arvutus: Traditsiooniline arvutusviis, mis kasutab kahendbitte (1-d ja 0-d) info töötlemiseks ja salvestamiseks.
– Qubitid: Kvanti-bitid, mis on kvantarvutuse põhiline infoühik. Erinevalt klassikalisest bitist võivad qubiti olla ülekatteseisundis oleku vahel 0 ja 1, võimaldades paralleelset töötlemist.
– Tesornetvõrgud: Matemaatilised struktuurid, mis kujutavad mitmemõõtmelisi massiive. Kvantarvutuse kontekstis kasutatakse tesornetvõrke qubiti vaheliste koostoimete kirjeldamiseks.
Soovitatav seotud link:
– New Yorgi Ülikool
The source of the article is from the blog reporterosdelsur.com.mx