Generatiivse tehisintellekti (TI) kasutamine kirjanduses on viimasel ajal tekitanud vastuolusid Jaapani kirjandustööstuses. Jaapani prestiižse Akutagawa auhinna võitja Rie Kudan paljastas, et tema auväärse romaani “Tokyo-to Dojo-to” umbes 5 protsenti oli otsest TI poolt genereeritud. Samas kui mõned peavad TI-d innovaatiliseks kirjutamise tööriistaks, tekitavad teised muret selle mõju pärast autorite loovusele ja kirjandusteoste kvaliteedile.
Akutagawa auhinna hindamisprotsessis ei tõstatatud peaaegu üldse küsimust TI kohta. Noveleid käsitlevas valikužüriis osalev romaanikirjanik Shuichi Yoshida pidas seda lihtsalt järjekordseks tegelaseks loos. Kuid Kudani kommentaarid TI kasutamise kohta on põhjustanud kirjanike ja lugejate seas arutelu ning viinud aruteludeni TI tuleviku üle kirjanduses.
Generatiivne TI suudab luua tekste ja muud sisu masinõppe ja kasutaja käskude põhjal. See pakub mugavat viisi luua kirjanduslikke ja kunstiteoseid, ilma et oleks vaja spetsialiseeritud teadmisi selles valdkonnas. Kuna generatiivse TI kasutamine jätkuvalt kasvab, on tekkinud mure selle võimaluse pärast levitada valeinfot ja rikkuda intellektuaalomandi õigusi. Jõupingutused vastutustundliku kasutamise reeglite kehtestamiseks on käimas.
Kudani romaanis on stseen, kus väljamõeldud TI tehnoloogia nimega “AI-built” vastab peategelase küsimustele. Kudan selgitas, et tema kasutas AI poolt genereeritud teksti ainult AI-built poolt antud vastuste jaoks, tehes sobivad muudatused loo kulgemise säilitamiseks. Kriitikud väidavad, et kuigi TI saab kirjanikke aidata ideede ja kirjutamistruktuuridega, jääb see ikkagi lühikeseks, kui on tegemist tõeliselt ülimate lugude loomise ja keeruliste eetiliste teemadega tegelemisega. Loovkirjutamise eetilised keerukused on TI jaoks väljakutseks, kuna sellel puudub inimkogemusega seotud peenetundeline arusaamine inimloomusest.
Samal ajal kui arutelud TI kasutamise üle kirjanduses jätkuvad, jääb Kudan kindlaks oma veendumusele koos eksisteerida TI-ga. Ta usub, et isegi kui TI suudaks jäljendada inimeste kirjutamist, ei kao soov ise lugusid luua kunagi.
Kudani romaani kohta ilmsiks tulnud informatsioon TI kasutamisest on käivitanud arutelud tulevaste seaduste ja avalikustamisnõuete üle, mis puudutavad töid, mis sisaldavad TI poolt genereeritud sisu. Juba tehakse muudatusi teadusliku ulme žanris, kus Hoshi Shinichi auhind seab kindlad suunised TI poolt genereeritud sisu lisamiseks esitustele.
Kui kirjandusmaailm tegeleb TI rolliga loovkirjutamises, on selge, et TI võib olla väärtuslik töövahend, kuid see võib samuti tekitada eetilisi ja loovaid kaalutlusi. Lõpuks jääb küsimus, kas TI suurendab või ähvardab inimautorite loovust? Ainult aeg näitab, kuna TI arendamine ja kasutamine kirjanduses jätkub.
KKK jaotis:
1. Mis vastuolusid tekitab generatiivse TI kasutamine kirjanduses?
– Generatiivse TI kasutamine kirjanduses on tekitanud arutelu, mis puudutab mõju autorite loovusele ja kirjandusteoste kvaliteedile.
2. Kui suur protsent Rie Kudani auhinnatud romaanist “Tokyo-to Dojo-to” oli genereeritud TI poolt?
– Umbes 5 protsenti Rie Kudani romaanist oli otsest genereeritud TI poolt.
3. Kuidas tajuti TI-d Akutagawa auhinna hindamisprotsessis?
– Hindamisprotsessi käigus peeti TI-t lihtsalt üheks tegelaseks loos ning sellest ei tõusetunud peaaegu üldse arutelu.
4. Milleks on võimeline generatiivne TI?
– Generatiivne TI suudab luua tekste ja muud sisu masinõppe ja kasutaja käskude põhjal.
5. Millised mured on tekkinud generatiivse TI kasutamisega seoses?
– Generatiivse TI kasutamisega on tekkinud muret selle võimaluse pärast levitada valeinfot ja rikkuda intellektuaalomandi õigusi.
6. Kuidas kasutas Rie Kudan oma romaanis TI-d?
– Rie Kudan kasutas AI poolt genereeritud teksti ainult vastusteks, mida andis väljamõeldud TI tehnoloogia nimega “AI-built”. Ta tegi vajalikud muudatused, et säilitada loo kulgemine.
7. Millised on argumenteeritud vastuväited TI võimele luua ülimaid lugusid ja käsitleda keerulisi eetilisi teemasid?
– Kriitikud väidavad, et kuigi TI saab aidata kirjanikke ideede ja kirjutamistruktuuridega, jääb sellel puudu inimloomuse nüansirikkast arusaamisest, mis tuleneb inimkogemusest, mistõttu ei ole TI võimeline looma tõeliselt ülimaid lugusid ega käsitlema keerulisi eetilisi teemasid.
8. Millised muudatused viiakse ellu teadusliku ulme žanris seoses TI kasutamisega?
– Hoshi Shinichi auhind on kehtestanud konkreetseid suuniseid TI poolt genereeritud sisu lisamiseks esitustele.
9. Kas TI suurendab või ähvardab inimautorite loovust?
– Küsimus, kas TI suurendab või ähvardab inimautorite loovust, jääb vastamata ning saab selgeks alles TI arengu ja kasutamise tulemusel kirjanduses.
The source of the article is from the blog myshopsguide.com