Kaarte on juba pikka aega kasutatud maalise ümbruse navigeerimiseks, dokumenteerides teid, hooneid ja maakasutust. Siiski on tohututes ja siledates ookeanides palju tegevust jäänud saladuseks, kuna suurem osa sellest jääb varjatuks. Nii oli seni.
Uus ja revolutsiooniline uuring ajakirjas Nature on heitnud valgust ookeaniliiklusele ja offshore-infrastruktuurile, kasutades selleks tehisintellekti (AI) ja satelliidipiltide analüüsi. Global Fishing Watch’i läbiviidud uuring paljastas märkimisväärse hulga kalalaevu, mis on oma automaatsete jälgimissüsteemide välja lülitanud, et “peituda”. Uuring analüüsis miljardeid infokilde erinevatest allikatest, sealhulgas satelliidipilte, ja lõi enneolematu ookeanitegevuse kaardi.
See uus arusaam järjest laienevast tööstusrevolutsioonist ookeanides paljastab selle tohutu mõju nii ülemaailmsele majandusele kui ka keskkonnale. Üle miljardi inimese sõltub merest toidu saamiseks ja miljonid inimesed töötavad kalapüügis. Lisaks vastutab ookean ligikaudu 80% kõigist kaubavahetusest ja toodab 30% maailma naftast.
Siiski on see “sinise ookeani” majanduskasv kaasa toonud teatud probleeme. Keskkonna halvenemine, sealhulgas ülepüük ja oluliste elupaikade hävimine, on muutunud tungivaks mureks. Uuringu eesmärk oli jälgida ja kaardistada neid arenguid, et paremini mõista nende mõju meie ookeanidele.
Uuring tuvastas mitmeid väljakutseid ookeanitegevuse jälgimisel. Mõned laevaliikluse jälgimissüsteemid on piiratud ainult emafirma jaoks ning neid ei ole avalikkusele kättesaadavad. Lisaks lülitavad ebaseaduslikke tegevusi tegevad laevad sageli oma jälgimissüsteemid välja või muudavad edastatavaid asukohti. Rannikuvetes ja teatud piirkondades, kus on halb satelliidivastuvõtt, tekivad jälgimisele “pimedad kohad”, samas kui poliitilised ja kaubanduslikud piirangud võivad piirata teabevoogu automaatsetest tuvastamissüsteemidest (AIS).
Siiski on tehisintellekt osutunud võimsaks vahendiks nende väljakutsete ületamiseks. Uuring analüüsis suures koguses satelliidipilte ja tuvastas igal hetkel üle 63 000 laeva juhtumi, millest umbes pool olid kalalaevad. Märkimisväärne on see, et umbes kolmveerand maailma kaardistatud tööstuslikust kalapüügist ei ilmunud avalikesse jälgimissüsteemidesse.
Asia osutus tööstuslikus kalapüügis domineerivaks piirkonnaks ning vastutab 70% kõigist kalalaevade tuvastustest, eriti Hiina eriomavööndi korral. Uuring paljastas ka kalalaevade käitumise merekaitsealadel, sealhulgas Galápagose merekaitseala ja Suure Vallrahu merepark.
Lisaks kalapüügitegevusele tuvastati uuringus ka kindlaid mereehitisi, nagu kaisereid, tuulepargid ja naftapuurplatvormid. Hiina on võtnud juhtrolli offshore-tuuleenergia tootmises, mille käigus on tuulikute arv aastatel 2017–2021 uskumatu 900% võrra suurenenud. Asub peamiselt Põhja-Euroopas ja Hiinas, ehkki suurenenud on ka offshore-naftaehitiste arv 16% võrra.
Kokkuvõttes pakub see uuring meile põhjalikumat ülevaadet ookeanide tööstuslikust arengust ja selle mõjust meie planeedile. Uue kasvu osana offshore-tuule-, vesiviljelus- ja kaevandustegevuses, lisaks juba kehtestatud tööstuslikule kalapüügile, laevandusele ning nafta- ja gaasitegevusele, on selge, et ülemaailmne ookean on hõivatud ja keeruline tööstuslik töökeskkond. Nende kiire kasvu poolt esitatavate väljakutsete mõistmise ja nende käsitsemise kaudu saame püüelda jätkusuutlikuma tuleviku poole meie ookeanidele.
KKK:
- Mis avastati ajakirjas Nature avaldatud revolutsioonilises uuringus?
Uuringu käigus kasutati tehisintellekti (AI) ja satelliidipiltide analüüsi, et paljastada varjatud ookeanitegevust, sealhulgas kalalaevu, mis lülitavad oma jälgimissüsteemid välja. Selle tulemusena loodi enneolematu ookeanitegevuse kaart.
- Mis on selle uue arusaamise ookeanitegevuse olulisus?
Uuring näitab ookeanide tööstusliku arengu tohutut mõju nii ülemaailmsele majandusele kui ka keskkonnale. See rõhutab, et üle miljardi inimese sõltub merest toidu saamiseks, ookean on vastutav umbes 80% kaubavahetuse transportimise eest ning see toodab 30% maailma naftast.
- Millised on mõned ookeanitegevuse jälgimisega seotud väljakutsed?
Väljakutseid on mitmeid, sealhulgas laevaliikluse jälgimissüsteemide piirangud, ebaseaduslikud tegevused, kus laevad lülitavad jälgimissüsteemid välja, piirkondades, kus on halb satelliidivastuvõtt, tekivad jälgimisel “pimedad kohad”, ja teabevoogu automaatsetest tuvastamissüsteemidest (AIS) piiravad poliitilised ja kaubanduslikud piirangud.
- Kuidas uuring neid väljakutseid ületas?
Uuring kasutas tehisintellekti ja analüüsis suures koguses satelliidipilte laevade tuvastamiseks. Selle abil suudeti tuvastada üle 63 000 laevajuhtumi, millest umbes pooled olid kalalaevad. Tähtis on see, et umbes kolmveerand globaalselt kaardistatud tööstuslikust kalapüügist ei olnud nähtav avalikes jälgimissüsteemides.
- Millised piirkonnad osutusid tööstuslikuks kalapüügiks domineerivaks?
Aasia, eriti Hiina eriomavöönd, vastutas 70% kõigist kalalaevade tuvastustest. Uuring paljastas ka kalalaevade tegevuse merekaitsealadel, näiteks Galápagose merekaitseala ja Suure Vallrahu merepark.
- Milliseid muid mereehitisi tuvastati uuringus?
Lisaks kalapüügitegevusele tuvastati uuringus kindlaid mereehitisi, nagu kaisereid, tuulepargid ja naftapuurplatvormid. Hiina on juhtiv offshore-tuuleenergia tootmises, mille käigus on tuulikute arv aastatel 2017–2021 suurenenud uskumatu 900% võrra. Offshore-tuulepargid asuvad peamiselt Põhja-Euroopas ja Hiinas, samal ajal kui offshore-naftaehitiste arv on suurenenud 16% võrra.
Määratlused:
- Automaatsete tuvastamissüsteemide (AIS): Süsteem, mida kasutatakse laevade tuvastamiseks ja asukoha määramiseks elektroonilise andmevahetuse kaudu.
Soovitatavad seotud lingid:
- Global Fishing Watch: Global Fishing Watch ametlik veebisait, uuringu taga olev organisatsioon.
- Nature: Ajakirja Nature ametlik veebisait, kus avaldati revolutsiooniline uuring.
The source of the article is from the blog exofeed.nl