Politiikavaldkonnas on tehisintellekti (AI) tehnoloogia kasutamise kasv tekitanud laialdast muret ja ärevust, kuna 2024. aasta USA presidendivalimised lähenevad.
Mitmed viimase aja juhtumid, kus AI-ga loodud valeinfo on tekitanud avalikku arutelu, on tekitanud hirme, et see võib omada olulisi tagajärgi eelseisvatele valimistele. Olulised näited hõlmavad deepfake videot asepresident Kamala Harrise teeseldes, redigeeritud klippi president Bidenist, kasutades eksplitsiitset keelt, ning manipuleeritud pilti Trumpist, keda kujutati vahistamise käigus.
Asjatundjad hoiatavad, et AI tehnoloogiat võiks kasutada valijate eksitamiseks, nende hääletamissoovide mõjutamiseks või isegi nende hääletamisele ärgitamise lõpetamiseks saabuvatel valimistel, mis võib süvendada juba olemasolevaid sügavaid ühiskondlikke lõhesid Ameerika Ühendriikides.
Sellele esiletõusvale ohule reageerides kutsutakse üha enam häält tech-hiiglasi kehtestama rangemaid kontrollimeetmeid. Kuigi paljud ettevõtted on vähendanud sotsiaalmeedias sisu moderatsiooni, on kasvav nõudlus rangema AI juhtimismeetmete kehtestamise järele enne valimisi.
Eelmisel nädalal jagas Tesla tegevjuht Elon Musk deepfake videot Kamala Harrise kohta oma platvormil X, kus võltsitud Harrise hääl väitis, et Biden kannatab dementsuse all ja tunnistas, et ta on riigi juhtimises ebakompetentne. Videos ei olnud eksplitsiitset satiirimärgistust, vaid ainult naeratav emotikon. Musk selgitas hiljem, et see oli mõeldud satiirilise tööna. Uurijad kardavad, et vaatajad võivad seda Harrise autentse enese parodeerimisena ja Bideni kriitikana valesti tõlgendada.
AI-ga loodud valeinfo kasutamine tekitab süveneva mure, eriti propageerides pildimaterjali ja videoid, mis on suunatud viha õhutamisele ja poliitilise parteilisuse suurendamisele. Kuigi see on häiriv, võib sagedasem stsenaarium hõlmata valeinfo loomist, mis on spetsiaalselt kavandatud pahameele tekitamiseks ja parteilise polarisatsiooni teravnemiseks.
Lisaks on tekkinud juhtumeid, kus AI-ga toetatud automaatsed telefonikõned teesklevad poliitilisi figuure, et dissuadeerida valijaid osalemast. Küsitlus näitas, et üle poole ameeriklastest usub, et AI-ga loodud valeinfo mõjutab 2024. aasta valimistulemusi ning umbes kolmandik avaldas valimiste tulemustesse vähenenud usaldust tagajärjena.
Mitmed tehnoloogiaettevõtted on kinnitanud nende arendust AI sisu märgistamise süsteemides. Lisaks kutsuvad üle 200 advokaatororganisatsiooni kiireloomulisi meetmeid võitlemiseks AI valeinfo vastu, sealhulgas ettepanekuid deepfake tehnoloogia kasutamise keelamiseks poliitilises reklaamis.
Reguleerivad asutused hoiatavad, et praegune võrgukeskkond on üle ujutatud valeinfoga, mis kujutab endast riski valijate segaduste suhtes. Nad pooldavad platvormiettevõtetele asjakohaste poliitikate täiustamise kiirendamist, et lahendada deepfake ja sarnaste küsimuste esitatud väljakutsed.
Suurenevad mured AI-ga loodud valeinfo ümber poliitilises arutelus
Kuna AI-ga loodud valeinfo vari katab tihedalt poliitilist maastikku, jätkavad uued keerukuse ja riskide kihid tekkimist. Lisaks varem esile toodud AI kuritarvitamise juhtumitele tõuseb üks kriitiline küsimus: kuidas eristada autentset sisu AI-ga loodud võltsingutest poliitilise arutelu valdkonnas?
Üks põhilisi väljakutseid AI-ga loodud valeinfo vastu võitlemisel seisneb AI algoritmide kiirelt arenevas keerukuses, muutes tuvastamise järjest raskemaks. AI võime kohanduda ja õppida igast valeinformatsiooni edastamisest seab suure takistuse valesisu vastu võitlemisel poliitilise sõnumi kandmisel.
Üks kõige pakilisemaid poleemikaid seoses AI levimisega valeinfos on eetiliste dilemmade ümber vaba eneseväljenduse reguleerimine. Kuigi on vajadus valeinfode ja deepfake leviku piiramise järele, on muretsus võimaliku kättesaatmise vabaduse ja poliitilise aruteluta ilma ebavajaliku tsensuurita rikkumise pärast.
AI eelised poliitilises arutelus seisnevad võimaluses voolida info levikut ja tõhustada kommunikatsiooni efektiivsuse. Alates ulatuslike andmestike analüüsimisest kuni isikupärastatud sõnumiteni võivad AI tööriistad pakkuda väärtuslikke teadmisi ja kaasamisstrateegiaid. Siiski ähvardab AI valeinfo kuritarvitamine demokraatlike institutsioonide usalduse õõnestamist ja kodanike vahelise lõhe külvamist.
Samasugused, AI-ga loodud valeinfo puudused on sügavad ja laiahaardelised. Valimiste terviklikkuse alandamisest ühiskondlike lõhede süvendamiseni võib sellise sisu taga olla kuritahtlik kavatsus lammutada demokraatia üsna struktuur. Lisaks võib eksitavatele poliitilistele narratiividele avatud isikutele avalduv psühholoogiline mõju viia polarisatsioonini ja kodanikuühiskonna arutelu kokkuvarisemiseni.
Selle teema sügavamaks uurimiseks ja võimalike lahenduste uurimiseks võivad lugejad pöörduda usaldusväärsete allikate poole nagu World Economic Forum ja Brookings Institution. Need organisatsioonid pakuvad põhjalikke teadmisi ja analüüse, mis käsitlevad AI-ga loodud valeinfo poolt esitatud ohtusid ning koostöövõimaluste hädavajalikkust selle kriitilise küsimuse lahendamisel.
The source of the article is from the blog jomfruland.net