Euroopa Liit on esirinnas virtuaalsete maakera ookeanide loomisel, et süvendada arusaamist mereökosüsteemidest ja ennustada kliimamuutuste mõjusid. Need digitaalsed ookeanide koopiad aitavad nüüd teadlastel lahendada sügavsinise mere müsteeriume.
Nõukogu määratletud lõikega rakendatakse uusimat tehisintellekti superarvutite tehnoloogiat mudelite, rakenduste ja tehisintellekti koolituse lahenduste arendamiseks ja täiustamiseks. See innovaatiline lähenemine tähistab märkimisväärset sammu tehisintellekti kasutamisel keskkonnaväljakutsete lahendamiseks.
Hiljutine õigusakti muudatus avaldatakse Euroopa Liidu Ametlikus Teatajas lähinädalatel ja jõustub 20 päeva pärast seda. See muudatus tõstab esile ELi pühendumust jääda tehnoloogilise arengu esirinda, et vedada edasi progressi ja innovatsiooni erinevates valdkondades.
Aastal 2018 asutatud Euroopa ühine ettevõte EuroHPC eesmärk on paigutada Euroopa globaalseks juhiks superarvutite valdkonnas. Alates algusest peale on EuroHPC keskendunud ELi superarvutusinfrastruktuuri, kvantarvutamise võimete ja andmehaldussüsteemide täiustamisele. Tuginedes tehisintellekti ökosüsteemide arendamisele läbi tehisintellekti tehaste, jätkab EuroHPC piirkonnas tehnoloogilise kasvu teed.
Omades üheksat superarvutit üle Euroopa, on EuroHPC sümboliks koostöös ja tipptasemes kõrgjõudlusega arvutuses. Hiljutine poliitiline kokkulepe liikmesriikide vahel näitab ühise nägemust tehisintellekti tehnoloogiate edendamiseks ja digitaalse innovatsiooni soodustamiseks ELis.
[Artikli autor: Miriam Burgués]
Lisafaktid:
– Euroopa Liit on eraldanud ligikaudu €2,7 miljardit oma Horizon 2020 teadus- ja innovatsiooniprogrammist ookeanide säilitamise ja jätkusuutlikkusega seotud projektide jaoks.
– Virtuaalset kaardistamistehnoloogiat kasutatakse ka mereprügi tuvastamiseks ja jälgimiseks, aidates võimudel võtta tõhusamaid meetmeid ookeanide plastreostuse, naftalekete ja muude saaste vormide lahendamiseks.
– Teised riigid ja organisatsioonid, nagu ÜRO ja teatud tehnoloogiaettevõtted, uurivad sarnaseid virtuaalse kaardistamise algatusi, et tugevdada ookeani kaitsepingutusi globaalselt.
Põhiküsimused:
1. Kui täpsed on need virtuaalsed maakera ookeanide koopiad kliimamuutuste mõjude ennustamisel ja mereökosüsteemide mõistmisel?
2. Millised meetmed on paigas tagamaks, et virtuaalse kaardistamise kaudu kogutud andmeid kasutatakse tõhusalt ookeanide säilitamise pingutustes?
3. Kuidas saavad riigid koostööd teha ülemaailmsel tasandil virtuaalse kaardistamise tehnoloogia kasutamiseks põhjalike ookeani säilitamise strateegiate jaoks?
Väljakutsed ja kontroversid:
-Üks peamisi väljakutseid on andmete integreerimine erinevatest allikatest põhjalikeks virtuaalseteks kaartideks, kuna ebatäpsused või ebatäpsused võiksid viia vigaste arusaamadeni ja otsusteni.
-Andmete kogumise ja haldamise osas võivad tekkida privaatsuse ja andmeturbe mured tundlike merekeskkonna ja tegevuste info kohta.
-Võivad tekkida konfliktid virtuaalsete kaardistamisprojektide ressursside eraldamisel, kuna mõned võivad väita traditsiooniliste säilitamismeetodite kasuks tehniliste lahenduste asemel.
Eelised ja puudused:
– Eelised: Virtuaalne kaardistamine pakub üksikasjalikumat ja põhjalikumat vaadet ookeanide ökosüsteemidele, võimaldades sihitud säilitamispingutusi ja paremini informeeritud poliitikat. See võib samuti hõlbustada keskkonnaohtude reaalajas jälgimist ja reageerimist.
– Puudused: Virtuaalsete kaardistamise platvormide ülalpidamise kulud ja ressursinõuded võivad olla takistuseks laialdasemale kasutuselevõtule. Lisaks võib tehnoloogiale liigselt lootma jäämine vähendada otseste välitööde ja inimkontaktide suhtlust merekeskkondadega.
Kui olete huvitatud ookeani säilitamise algatuste ja virtuaalsete kaardistamistehnoloogiate edaspidisest uurimisest, saate külastada Euroopa Liidu ametlikku veebisaiti aadressil europa.eu.