Manuel Barbadillo, visiooniline kunstnik, soovitas kunsti tulevikku kuuluvat sügavalt tehnoloogiaga. Tema ennustus omandab sügava tähenduse, kui me näeme ajastut, kus kunst ei muutu mitte ainult täiustatumaks tänu kunstlikule intelligentsile (KI), vaid peaaegu üles tõuseb. Aastakümneid pärast nende algust lõpetatakse KI abil lõpetamata meistriteosed nagu Beatlesi “Now and Then”, kõlavalt Barbadillo ettevaatlikult.
KI võimekuse kasv annab ainulaadse kunstimaailma mitmesugustes valdkondades, näiteks muusikas ja kirjanduses. Kuid KI-ga loodud sisu levik tõstatab olulisi küsimusi autoriõiguste ja autoriõiguste kohta. Praegused seadused, nii Prantsusmaal kui ka ülemaailmselt, jäävad maha väljakutsetest, mis puudutavad mitte-inimloovaid entiteete.
Õigusliku raamistiku kohandamine KI Kunstilisusele on oluline kunstilise loomingu puutumatuse säilitamiseks. Seadusandjad tegelevad ülesandega kaitsta intellektuaalomandit ilma et see piiraks tehnoloogilist arengut. Võti peitub innovatsiooni ja regulatsiooni tasakaalus.
Asja muudab veel keerulisemaks küsimus KI loomingu seadusliku staatuse kohta. Kas KI tarkvara poolt toodetud sisu väärivad täielikke autoriõiguse kaitset? Kas KI süsteemide toimimine võib ise rikkuda olemasolevat autoriõigust? Nendele keerukustele jäävad vastused hetkel veel tänapäevasesse õigussüsteemi.
Prantsusmaa autoriõiguse režiim seisab silmitsi mitmete takistustega, kui kaalutakse KI-ga loodud teoste kaitsmist. Vaatamata Euroopa Liidu direktiivile 2001/29 ja selle Intellektuaalomandi seaduse sätetele ei sobinud arvutisüsteemist täielikult sündinud looming traditsioonilise autoriõiguse määratlustesse. Kaitse tingimused nõuavad, et teosel oleks eriline iseloom ja autorikaitse märk – kvalifikaatorid, mis tekitavad raskusi KI-ga loodud kunstile.
KI seisab õigusreformi piiril. Kuna loomingu piirid laienevad, peavad ka meie õiguslikud põhimõtted arenema, et toetada harmooniat inimliku tipptaseme ja mehaanilise muse vahel.
Põhiküsimused ja väljakutsed
Üks selle arutelu südames olevaid olulisimaid küsimusi on: “Kellele kuulub autoriõigus, kui kunstiteos luuakse KI poolt?”
Vastused sellele dilemmale varieeruvad, kuna autoriõiguse mõiste loodi algselt inimeste loojate kaitsmiseks. Kuna KI-l puudub juriidiline isik, ei saa traditsioonilise autoriõiguse järgi tunnustatud autoriks olla. Seega ei pruugi KI poolt loodud sisu olla õiguslikult kaitstud, mis tekitab olulise probleemi ettevõtetele, kes investeerivad KI kunsti loomisse.
Lisaväljakutsed hõlmavad:
– Originaalsuse ja loovuse läve määramine KI-ga loodud kunsti jaoks, et kvalifitseeruda autoriõiguse kaitseks.
– Osapoolte õiguste määramine loomisprotsessis osalejatele, sh KI arendajatele, tarkvara kasutajatele ja potentsiaalselt ka KI-le endale.
– Probleemide lahendamine tarkvararikkumiste osas, kui KI süsteemid on koolitatud autoriõigustega kaitstud materjaliga.
Eelised ja puudused
AI eelised kunstimaailmas hõlmavad järgmist:
– Uute võimaluste avamine loovaks eneseväljenduseks ja kunstiliseks loominguks.
– Kunstnike abistamine erinevate stiilide ja tehnikate katsetamisel.
– Kunsti loomise muutmine kättesaadavamaks neile, kellel puudub formaalne kunstiline väljaõpe.
Teiselt poolt hõlmavad puudused:
– Võimalik inimese loodud kunsti väärtuse vähenemine AI-ga loodud teoste ülekülluse tõttu.
– Eetilised mured originaalsuse ja AI võimaluse pärast jäljendada ja reprodutseerida olemasolevaid kunstiteoseid ilma selge atributsioonita.
– Õiguslikud keerukused ja takistused olemasolevale intellektuaalsele omandile uute tehnoloogiatele kohandamisel.
Kontroversid
AI ja kunstiliste autoriõigustega seotud vaidlused hõlmavad:
– Argument, et AI ei saa omada loovust ja seetõttu ei peaks selle väljundit autoriõigusega kaitsma.
– Mure loominguliste tööstusharude töökohtade väljavahetamise pärast.
– Autorite ja kunstnike moraalsete õiguste võimalikud vaidlustamine AI-ga loodud sisuga, mis matkib nende unikaalseid stiile.
Seotud ressursid
Kõigile huvilistele, kes tegelevad AI ja autoriõiguse ristumisega kunstivaldkonnas, külastage järgmisi veebisaite lisateabe saamiseks:
– Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO): www.wipo.int
– Ameerika Ühendriikide Autoriõiguse Büroo: www.copyright.gov
– Creative Commons: creativecommons.org
– Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet: euipo.europa.eu
AI ja kunstiliste autoriõiguste valdkond on kiirete tehnoloogiliste edusammude tõttu muutumises ning nõuab paindlikku ja informeeritud vastust kogu maailma õigussüsteemidelt. Innovatsiooni tasakaalustamine loojate õigustega esitab pideva väljakutse kunstilise maastiku muutudes.