Suurte ülemaailmsete tehnoloogiaettevõtete nagu OpenAI GPT-4o ja Google’i Gemini 1.5 Pro poolt 2024. aasta mais esitletud täiustatud tehisintellekti versioonidega kaasnes märkimisväärne hüpe nutikate funktsioonide poole, mille eesmärk on optimeerida kasutajakogemusi. Siiski on nende sammudega kaasas online-pettuste stsenaariumite eskaleerumine.
Küberturbeohtude eksponentsiaalne kasv
Viimasel seminaril arutas Vietnami informatsiooni- ja kommunikatsiooniministri asetäitja Phạm Đức Long pidevalt suurenevat küberrünnakute juhtumite arvu, mis muutuvad üha keerulisemaks ja keerukamaks. See kasv, mida toetab tehisintellekt, suurendab kasutajatele tekkivaid potentsiaalseid ohte, võimaldades kurjategijatel uute pahavara ja keerukate petuskeemide loomist lihtsusega.
Riikliku Küberjulgeoleku Agentuuri aruanne tõstis esile tehisintellektiga seotud küberriskide suured kulud, ulatudes üle 1 triljoni USA dollari ulatuses kahjudele kogu maailmas. Ainuüksi Vietnam kannatas finantsmõjude all, mille väärtus oli 8,000 kuni 10,000 miljardit VND-d. Praegu on tehisintellekti kasutamine häälte ja näoomaduste jäljendamiseks petul eesmärkidel kiire tõus.
Prognooside kohaselt võib aastaks 2025 olla umbes 3000 küberrünnakut sekundis koos 12 uue pahavara tüve ja 70 haavatavusega iga päev.
Deepfake-tehnoloogia laiendab kurjategijate tööriistu
BShieldi tegevdirektor Nguyễn Hữu Giáp, mis pakub rakenduste jaoks turvalahendusi, märgib, et valede piltide ja häälte loomine ei ole praeguse tehisintellekti arengu juures keeruline. Kurjategijad saavad hõlpsalt koguda kasutajaandmeid, mis on avatult jagatud sotsiaalmeedias või läbi petliku taktika, nagu näiteks online-töövestlused. BShieldi simuleerimised näitasid, kuidas pettur saaks lisada olemasoleva näo videokõnest võltsitud ID-le, ühendada selle töötava kehaga eKYC-süsteemide petmiseks ning seejärel ära tunda kui reaalne inimene.
Kasutaja vaatenurgast väljendab IT-spetsialist Nguyễn Thành Trung Ho Chi Minhi linnast muret asjaolu pärast, kuidas halvad tegelased saavad kergesti ekspluateerida tehisintellekti nagu chatGPT, et luua pangadelt või mainekatelt asutustelt pärit legitiimsest suhtlusest jäljendavaid kalavõtteid, mis aeg-ajalt sisaldavad pahavara lisasid, mis on suunatud ettevaatamatule klikkijale.
Olulised küsimused ja vastused:
– Kuidas AI-ga juhitud küberturbeohtude suurenemine mõjutab ettevõtteid ja indiviide? Täiustatud tehisintellekti abil suudavad küberkurjategijad teostada keerukaid rünnakuid, mis võivad viia tundlike andmete varguseni, finantskahju ja mainekahjustuseni. Nii ettevõtted kui ka isikud on nende riskide suhtes üha haavatavamad, nõudes kõrgendatud turvameetmeid ja teadlikkust.
– Millist rolli mängib deepfake-tehnoloogia küberturberiskides? Deepfake-tehnoloogia, mis loob usutavaid võltsbilder ja -hääli, kujutab endast märkimisväärset ohtu, kuna seda saab kasutada isikute jäljendamiseks, arusaama manipuleerimiseks ning pettuse lihtsustamiseks. Selle taskukohasus ja kättesaadavus muudavad selle küberturbe kasvava murekohaks.
– Mis on väljakutsed võitluses AI-ga loodud küberriskide vastu? AI-ga loodud küberriskid on sageli keerukad ning võivad kiiresti areneda, muutes need raskesti tuvastatavaks ja reageeritavaks. Üks peamisi väljakutseid seisneb selles, et turvameetmed peavad püsima nende arenenud ohtude ees. Kiire pahavara loomise määr ja kurjategijate AI kasutamine eeldab pidevat tehnoloogilist ja protseduurilist võimekuste uuendamist küberturbe kaitsemeetmetes.
Põhiväljakutsed ja -kontroversid:
– Eetilised tagajärjed: Potentsiaalselt kuritarvitamisele kuuluv AI arendamine tekitab eetilisi küsimusi loojate vastutuse ja regulatsioonide ning kontrollimehhanismide vajaduse kohta kuritarvitamise ennetamiseks.
– Privaatsuse mured: Kui tehisintellekt muutub üha enam integreerituks isikuandmetega, suureneb privaatsuse rikkumise oht, viies vaidlusteni andmekaitses, nõusolekus ja tasakaalu küsimuseni tehnoloogia eelistuste ning privaatsusõiguste vahel.
– Regulatiivne raamistik: Ülemaailmse põhjaliku reguleeriva raamistiku kehtestamine AI topeltkasutamise haldamiseks legitiimsetel ja kuritarvitavatel eesmärkidel on keeruline, arvestades erinevaid juriidilisi standardeid riikide vahel.
Eelised ja puudused:
– Järgmise põlvkonna tehisintellekti eelised: Täiustatud tehisintellekti tehnoloogia võib revolutsioneerida mitmeid tööstusharusid, suurendades efektiivsust, pakkudes paremat andmeanalüütikat ning parandades teenuste isikupärastamist. Samuti võib see aidata tuvastada ja reageerida küberriskidele tõhusamalt.
– Järgmise põlvkonna tehisintellekti puudused: Tehisintellekti tehnoloogiate suurenenud keerukus tähendab kaasaegsemaid tööriistu küberkurjategijatele, juhtides keerulisemate ja raskesti tuvastatavate küberriskide poole. Lisaks on murettekitav AI võimalik ebaeetiliseks kasutamiseks.
Relevevantsed OpenAI ja Google on ettevõtted, kes osalevad aktiivselt täiustatud tehisintellekti arendamises ja kasutuselevõtmises ning on seotud järgmise põlvkonna tehisintellektiga seotud küberturberiskide teemaga. Siiski veenduge, et viitate usaldusväärsetele allikatele, et vältida valeinformatsiooni ning püsida kursis tööstuse viimaste arengutega.