Kolmeiklera riigid keskenduvad tehisintellekti juhtimise ambitsioonidele ja energiaväljakutsetele

Pärsia lahe riikidel on tugevad kavatsused ja ressursid, et saada juhtivateks kunstliku intelligentsuse (AI) tehnoloogias, rõhutas Viktor Manev, Impetus Capitali partner, tema esinemisel Bloomberg TV Bulgaaria saates “Business Start”. Avaldus tehti pärast Manevi osalemist Qatar Economic Forum’il, mille korraldas Bloomberg LP.

Dubai nimetades kunstliku intelligentsuse ministriks ja Saudi Araabia eesmärk saada piirkondlikuks AI keskuseks aastaks 2030, paigutavad need riigid end strateegiliselt tehnoloogiasektoris. Qatar plaanib samuti liituda AI arenduses kümne globaalse juhi hulka. Manev tõstis esile, et neid piirkondlikke eesmärke toetavad olulised finantsinvesteeringud, mis ulatuvad miljarditesse.

Riikide piirkondlikud eesmärgid on suunatud tehnoloogilisele iseseisvusele, eelistades mitte ainult tugineda Ameerika või Hiina edusammudele. Euroopa tehnoloogiaettevõtted leiavad nendel turgudel Manevi tähelepanekute kohaselt sõbraliku vastuvõtu.

Siiski märkis Manev AI ja järgmise põlvkonna andmekeskuste tohutut energianõudlust. Ta selgitas, et sellised energianõuded on tunnustatud oluliste investorite poolt, sealhulgas ettevõtted nagu Microsoft ja Nvidia, kes investeerivad aktiivselt energialahendustesse. “Lahenduste leidmine, mis suudaksid toota suures koguses energiat, et toita protsessorite tohutut andmete töötlemise isu, on oluline väljakutse,” kirjeldas Manev.

Ta tõi ka esile Qatari tõstatatud arutelu energia tarbimise kohta. Manev jagas muret, et vajalik investeering AI-sse võib viia riikliku energiapuuduseni seoses AI tehnoloogiatega seotud hiiglaslike energianõudlustega. Need avaldused rõhutavad tehnoloogilise arengu tasakaalustamise ja jätkusuutlike energiavalikute tähtsust.

Pärsia lahe riikide ambitsioon saada juhtivateks AI valdkonnas on osa laiemast trendist tehnoloogilise mitmekesistamise suunas nende traditsioonilistest naftapõhistest majandustest eemaldumisel. Arvestades fossiilkütuste ressursside piiratust ja ülemaailmset nihe taastuvenergiaallikate poole, investeerivad need riigid AI-sse ja teistesse tehnoloogiatesse oma majandusliku muutmise plaanide osana. Näiteks on Araabia Ühendemiraadid (AÜE) käivitanud programmi “AÜE Strateegia Kunstliku Intelligentsuse (AI) jaoks” osana laiemast programmist “AÜE Sajandi 2071”, eesmärgiga parandada valitsuse jõudlust ning luua uuenduslik ja äärmiselt tootlik keskkond.

Selles kontekstis kõige olulisem küsimus on, kuidas Pärsia lahe riigid suudavad hallata oma energiaväljakutseid, jätkates AI valdkonnas juhtpositsioonil olemist. See on võtmeküsimus, kuna AI ja andmekeskused vajavad märkimisväärset elektrit, mis võiks nende riikide energiavarud pingutusse panna, kui ei leita jätkusuutlikke lahendusi.

Teema seotud peamised väljakutsed ja vaidlusalused küsimused:
Jätkusuutlikkus: Muret valmistab piisava puhta energia tootmine, et rahuldada AI süsteemide ja andmekeskuste nõudmisi ilma kliimamuutuste süvendamise või loodusvarade ammendumiseta.
Tehniline pädevus: Piirkondliku AI keskuse loomine nõuab mitte ainult investeeringuid, vaid ka oskustööjõudu. Tekib väljakutse kodumaise talendi arendamisel ja rahvusvahelise ekspertide ligimeelitamisel.
Andmekaitse: AI suurenemisega kaasnevad mured andmekaitse, järelvalve ja individuaalsete vabaduste pärast, mis on eriti tundlikud teemad arvestades erinevaid poliitilisi kliimasid Pärsia lahe riikides.

Paljude Pärsia lahe riikide keskendumine AI-le eelised hõlmavad:
Mitmekesistamine: AI investeeringud aitavad mitmekesistada majandusi eemal nafta- ja gaasisõltuvusest, luues uusi tuluallikaid.
Töökohtade loomine: AI sektor pakub potentsiaali uuteks kõrgtehnoloogilisteks töökohtadeks Pärsia lahe riikide kodanikele.
Tõhusus: AI võib parandada tõhusust erinevates sektorites nagu tervishoid, rahandus ja avalikud teenused.

Miinused hõlmavad:
Ressursside jaotus: Massiivsed finantsinvesteeringud AI-sse võivad kõrvale juhtida muudest kriitilistest valdkondadest nagu haridus ja taristu.
Cybersecurity oht: Digiteerimise suurenemisega muutuvad küberturvalisuse ohud märgatavamaks, nõudes tõhusaid kaitsemehhanisme.
Sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus: Ülemäärane rõhuasetus kõrgtehnoloogiale võib süvendada sotsiaalmajanduslikke ebavõrdsusi, kuna kõik kodanikud ei pruugi võrdselt kasu saada AI poolt juhitud majandusest.

Et rohkem teada saada tehnoloogilistest algatustest ja uuendustest Pärsia lahe piirkonnas, külasta palun järgmisi asutuste olulisi valdkondade põhidaomeene:

AÜE Kunstliku Intelligentsuse Strateegia
NEOM (Saudi Araabia kavandatud piiriülene linn Tabuki provintsis Saudi Araabia loodeosas, mille eesmärk on kasutada nutikaid linna tehnoloogiaid ja toimida turismisihtkohana).

Pange tähele, et antud URL-id põhinevad praegustel ja täpsetel domeeninimedel; kuid kuna URL-id võivad muutuda või eemaldada, soovitatakse enne juurdepääsu kontrollida.

Privacy policy
Contact