Kas kunstlik intelligents (AI) asendada visuaalkunstnikke? See põnev küsimus on peagi toimuva ringlaua keskmes, kus osalevad fotograafid Marie-Pierre Cravedi ja Mathieu Bernard-Reymond ning kunstiajaloolane Nathalie Dietschy Lausanne’i Ülikoolist. Sündmuse korraldamisega tegeleb APERTI ning see leiab aset 4. ja 5. mail Lausannes, pakkudes avalikkusele ainulaadset võimalust tutvuda 66 osaleva kunstniku loomekeskkondadega.
Kunstliku intelligentsi (AI) tekkimine, mis suudab luua pilte, tekitab muret maalijate, fotograafide, disainerite ja illustraatorite seas seoses nende käsitöö tulevikuga. Siiski soovitab Nathalie Dietschy mitte paanikasse sattuda, rõhutades kunstnike ajaloolist kohanemisvõimet uute tehnoloogiate vastuvõtmisel ja nendega töötamisel.
Fotograaf Matthieu Gafsou seeriast “Chimères” pärinev foto, mida esitleti eelmisel aastal “Techno-mondes” näitusel Lausanne’i Ülikoolis, illustreerib kunsti ja tehnoloogia sulandumist. Gafsou kasutas AI võimsust oma kunsti loomiseks, ühendades kunstliku intelligentsuse inimese loovusega tõhusalt.
Dietschy usub, et tööriistade, nagu pliiatsid või AI, olemasolu ei anna automaatselt kunstilist talenti. Loomingulisus ja kunstniku ainulaadne väljendusviis mängivad kunstis olulist rolli ning neid elemente ei saa lihtsalt tehnoloogiaga jäljendada ega asendada. AI integreerimist kunsti valdkonda võidakse pigem näha uue vahendina kui kunstniku algse väljenduse vaenlasena.
Kuidas mõjutab AI kaasaegset kunsti?
AI on saanud mõjukaks jõuks kaasaegses kunstis, ilmneb mitmel viisil. Kunstnikud kasutavad AI-d keerukate ja keeruliste teoste loomiseks, mis võivad olla inimkätega mõeldamatud või teostamatud. Lisaks võimaldavad masinõppe algoritmid kunsti arendamist, mis areneb aja jooksul, reageerides erinevatele andmestikele või keskkonna sisenditele.
Mis on olulised vaidlused seoses AI-ga kunstis?
Üks suur vaidlus keskendub autorlusele ja originaalsusele. Tekivad küsimused selle kohta, kas AI või kunstnik peaks saama krediiti lõpp-töö eest. Teine vastuoluline küsimus puudutab AI-ga loodud kunstitöö autentsust ja selle väärtust traditsioonilisel kunstiturul.
Kas AI kasutamisel kunsti loomisel on eetilisi tagajärgi?
Eetilised tagajärjed hõlmavad isikuandmete ja autoriõiguste materjali võimalikku väärkasutamist AI algoritmide poolt uute kunstiteoste loomiseks. Lisaks võib AI võime kopeerida stiile tekitada muret individuaalsete kunstiliste identiteetide kahjustamise pärast.
AI eelised kunstis:
– AI suudab töödelda tohutul hulgal andmeid, et luua originaalteoseid, lükates piire loovuse vallas.
– See demokratiseerib kunsti loomise, muutes selle kättesaadavamaks neile, kellel puuduvad traditsioonilised kunstioskused.
– AI võib soodustada uusi interaktiivseid ja immersiivseid kunstikogemusi.
AI puudused kunstis:
– See võib kõhklusi tekitada inimloomingust ja kunstniku puudutuse unikaalse väärtuse osas.
– Liigne sõltuvus AI-st võib potentsiaalselt summutada tulevaste kunstnike tehniliste oskuste arengut.
– Intellektuaalse omandi ja autoriõiguste vaidlused intensiivistuvad AI kopeerimisvõimete tõttu.
Neile, kes on huvitatud laiemast vestlusest AI-st ja selle rollist ühiskonnas, võivad järgmised valdkonnad pakkuda väärtuslikke vaatenurki:
– IBM Kunstlik Intelligents arutleb AI võimaluste ja erinevate rakenduste üle.
– Kunstlik Intelligentsi Uudised pakub viimaseid uudiseid ja edusamme AI tehnoloogias.
– Artsy on platvorm kunsti kogumiseks ja avastamiseks, kus sageli käsitletakse tehnoloogia ja kunsti ristumise teemasid.
On oluline märkida, et kuigi AI-l on potentsiaal muuta kunstimaailma, ei vähenda see kunstniku rolli tähenduse loomisel ja inimkogemuse väljendamisel. AI-genereeritud kunst tõenäoliselt jätkab inimese-AI koostöö hübriidina, mis võib määratleda hoopis uue kunstilise žanri.
The source of the article is from the blog elektrischnederland.nl