Kai-Fu Lee, silmapaistav tehisintellekti ekspert ja endine Google China juht, arutas hiljuti foorumis tehisintellekti arengu praegust seisu. Ta märkis, et Hiina tehisintellekti mudelid jäävad oma Ameerika kolleegidest maha umbes kuue kuni üheksa kuu võrra, samas kui vähem arenenud mudelid jäävad maha umbes viieteistkümne kuu võrra. Hoolimata mudelite keerukuse mahajäämusest rõhutas ta, et Hiina ootab tehisintellekti rakenduste kiiret omaksvõttu lähitulevikus kiiremini kui Ameerika Ühendriikides.
Lee, kes on riskikapitalifirma Sinovation Ventures ja idufirma 01.AI asutaja, jagas teadmisi tehisintellekti süsteemide koolituskulude märgatava vähenemise kohta. Ta prognoosib, et tehisintellekti “superrakenduse” täielikuks realiseerimiseks on vajalik viie kuni kaheksaaastane ajakava.
Lisaks rõhutas ta vajadust täiesti uute seadmete järele, mis ületavad lähedased nutitelefonide võimalused. Ta iseloomustas ideaalseid seadmeid kui alati aktiivseid ja ümbritsevat keskkonda tajuvaid, seades aluse edusammudele nagu hiljuti välja antud tehisintellekti kaelakee, mis on mõeldud pidevaks kaaslaseks ja suhtlemiseks kandjaga.
Tehnoloogiahiidude vaheline tehisintellekti konkurents Hiinas ja Ameerikas süveneb. Ettevõtted nagu Alibaba, Tencent ja nende Ameerika kolleegid investeerivad ulatuslikult tehisintellekti tehnoloogiatesse ja loovad innovatiivseid mudeleid, mis näitavad, et tegemist on kriitilise perioodiga tehisintellekti arengus. Selle tehnoloogilise konkurentsi tulemus on endiselt ebakindel, kuid tehisintellekt muutub üha enam igapäevaelu osaks.
Tehisintellekti arenev maastik: Hiina ja Ameerika Ühendriigid konkurentsis
Kuna tehisintellekti (AI) ülevuse nimel toimuv võitlus kuumeneb, positsioneerivad end nii Hiina kui ka Ameerika Ühendriigid selle transformatiivse tehnoloogia domineerimiseks. See artikkel uurib vähem tuntud aspekte käimasolevast konkurentsist, peamisi väljakutseid ja tagajärgi globaalsetele tehnoloogia ökosüsteemidele.
Kriitilised küsimused ja vastused
1. Millised on strateegilised valitsuspoliitikad, mis juhivad AI arendamist Hiinas ja USAs?
USAs suunatakse valitsuse investeeringud tehisintellekti teadus- ja arendustegevusse sageli läbi erafirmade, algatused nagu 2020. aasta Rahvuslik Tehisintellekti Algatusseadus edendavad koostööd avaliku ja erasektori vahel. Samal ajal on Hiina valitsus integreerinud tehisintellekti oma riiklikku strateegiasse, rõhutades eriti tehisintellekti rolli “Made in China 2025” plaanis, mille eesmärk on juhtpositsioon tähtsates tehnoloogiates.
2. Kuidas mõjutab talentide hankimine tehisintellekti maastikku?
Mõlemad riigid võistlevad, et meelitada kõige paremini tehisintellekti valdkonna talente. USA on traditsiooniliselt olnud globaalse talendi magnet, kuid hiljutised geopolitiilised pinged ja viisarajoone põhjustavad muresid tulevaste talentide voogude osas. Teiselt poolt investeerib Hiina kiiresti kodumaisse haridusse ja koolitusprogrammidesse, et arendada kohalikke tehisintellekti eksperte, püüdes vähendada sõltuvust välismaiste talentide järele.
3. Millised eetilised väljakutsed kerkivad kiiresti arenevast AI levikust?
Aastate jooksul suurenenud edusammud toovad esile eetilisi kaalutlusi andmete privaatsuse, järelevalve ja algoritmilise kallutatuses osas. USA rõhutab individuaalseid õigusi ja eetilisi raamistikke, samas kui Hiina mudel seab tihti esikohale ühiskondlikud hüved isikliku privaatsuse asemel. See lahknevus loob keerulise keskkonna rahvusvaheliste AI standardite jaoks.
Tehisintellekti konkurentsi eelised ja puudused
Eelised:
– Tehnoloogiline innovatsioon: Konkurentsikeskkond soodustab kiiret innovatsiooni, mille tulemusel sünnivad läbimurded tehisintellekti rakendustes, mis toovad kasu erinevatele sektoritele, nagu tervishoid, rahandus ja transport.
– Majanduskasv: Riigid, kes juhivad tehisintellekti, on määratud olulistele majanduslikele eelistele, võimalike tõusudega tootlikkuses ja töökohtade loomises kõrge tehnoloogia valdkondades.
Puudused:
– Turvalisuse mured: Rivaliteet võib tuua kaasa suurenenud küberohtusid ja relvastusvõistlusi autonoomsete relvade tehnoloogiate osas, ohustades globaalse stabiilsuse.
– Ressursside ebavõrdsus: Konkurents võib süvendada tehnoloogilist ebavõrdsust, kus ressurssidest puudust tundvad riigid võivad jääda veelgi taha, laiendades globaalset digitaalset lõhet.
Järeldus
Kuna tehisintellekti maastik jätkab arengut, mõjutavad USA ja Hiina konkurentsi tulemused sügavalt mitte ainult nende kahe riigi, vaid ka kogu maailma. Järgmiste aastate strateegilised otsused määravad AI tehnoloogia suuna ja selle mõju ühiskonnale. Selle keerulise globaalse ökosüsteemi navigeerimine nõuab hoolikat kaalumist eetiliste raamistike, rahvusvahelise koostöö ja kaasavate poliitikate osas, et tagada õiglane juurdepääs AI eelistele.
Edasi lugemiseks sellel teemal võite külastada Brookings, et lugeda süvitsi minevaid analüüse tehnoloogiapoliitika kohta, või vaadata Valge Maja, et saada värskendusi Ameerika Ühendriikide valitsuse algatustest tehisintellekti valdkonnas.