AI-tehnoloogiad muudavad maailma erinevaid tööstusharusid, pakkudes uskumatut mugavust ja potentsiaalseid probleeme. Märkimisväärne läbimurre on loomepõhine tehisintellekt, mis loob teksti, pilte ja meediat sekundite jooksul lihtsate tekstipõhiste vihjete alusel. Selline tehnoloogia, näiteks ChatGPT tööriist, mis aitab koostada e-kirju ja esitlusi, või Sora tööriist lühivideote loomiseks, omab sügavaid mõjusid erinevates sektorites.
Kuid selles digitaalses muutumises tekib murettekitav probleem, mida nimetatakse “Tehisintellekti hallutsinatsiooniks”. See on olukord, kus tehisintellektisüsteemid loovad näiliselt täpseid, ent tegelikult väljamõeldud vastuseid. Kuna loomepõhiste tehisintellekti tööriistade koolitamiseks kasutatakse tohutul hulgal andmeid, tekib mõnikord eksitav või tegelikkust moonutav teave, mida ka eksperdid alguses raskesti tuvastavad.
Loomepõhise tehisintellekti järelmõju on eriti tunda hariduse valdkonnas. Õpilased kasutavad tehisintellekti, et hõlpsamini lahendada keerulisi ülesandeid, võimalik, et vahele jättes kriitilised mõtlemis- ja õppeetapid. See sõltuvus tehisintellektist seab haridustöötajad strateegilisse dilemmasituatsiooni, kuna õpilaste vahel võib tekkida lõhe nende, kes kasutavad tehisintellekti õppimise kiirendamisel, ja nende vahel, kes muutuvad liigselt sõltuvaks, mis võib nende intellektuaalset arengut blokeerida.
Hariduse ja meedia väljakutseid käsitlevas sümposionil “Tehisintellekti väljakutsed õppimisele ja meediale” arutasid hariduse valdkonna juhid, kuidas tehisintellekt kujundab hariduspraktikaid ümber. Rõhutati tehisintellektiga toodetud sisu usaldusväärsuse tähtsust ning selle sisu põhjalikku analüüsi ja kontrolli vajadust, et vältida valeteavet.
Kokkuvõttes, kui loomepõhine tehisintellekt jätkab arengut, siis kaasnevad sellega nii revolutsioonilised eelised kui ka ohud, nagu sisu väljamõeldis ja algoritmiline eelarvamus. Siiski ei tohiks tehisintellekti vaadelda üksnes ohuna. See ei suuda asendada inimestevahelist suhtlust, kriitilist mõtlemist ega loovust. Haridustöötajad peavad keskenduma järgmise põlvkonna õpetamisele, kuidas kasutada tehisintellekti tööriistu eetiliselt koos kriitilise vaatega faktikontrollile ja eelarvamuste teadvustamisele, muutes sellega tehisintellekti positiivseks vahendiks ühiskondlikus arengus.
Põhiküsimused ja vastused:
– Mis tähendab “Tehisintellekti hallutsinatsioon” tehisintellektisüsteemide kontekstis?
Tehisintellekti hallutsinatsioon viitab olukorrale, kus tehisintellekt, eriti loomepõhine tehisintellekt, loob vastuseid või sisu, mis tundub usaldusväärne, kuid tegelikult on väljamõeldud või tõele mittevastav. See võib juhtuda siis, kui tehisintellektimudelid toetuvad ulatuslikele andmeallikatele, mis võivad sisaldada ebatäpsusi või moonutusi.
– Kuidas võib loomepõhine tehisintellekt mõjutada õpilaste õppimisprotsesse?
Loomepõhine tehisintellekt võib pakkuda õpilastele võimsaid tööriistu, et aidata neil ülesandeid täita, mis võib vähendada stiimulit arendada enda kriitilist mõtlemist ja õppimisoskusi. See tehnoloogiline sõltuvus võib tekitada õppimise erinevusi, kus mõned õpilased kasutavad tehisintellekti abiainena oma töös, samal ajal kui teised võivad sellest sõltuvaks muutuda.
– Millise strateegilise dilemma seavad tehisintellekt haridustöötajatele?
Haridustöötajad seisavad silmitsi dilemmaga, kuidas integreerida tehisintellekt õpikeskkondadesse. Nad peavad otsustama, kuidas kasutada tehisintellekti hariduse täiustamiseks, ilma et see ohustaks õpilaste kriitilise mõtlemise ja probleemilahendusoskuste arengut. Lisaks peavad nad tegelema akadeemilise ebaaususe võimaliku suurenemisega, arvestades, kui lihtne on tehisintellekti abil esseesid ja aruandeid luua.
– Miks on eetiline tehisintellekti kasutamine hariduskontekstis oluline?
Eetiline tehisintellekti kasutamine hariduses tagab, et õpilased õpivad kontrollima teavet, mõistavad tehisintellekti väljundites esinevaid võimalikke eelarvamusi ning kasutavad tehnoloogiat viisil, mis austab akadeemilist ausust. Kriitilise lähenemise edendamine tehisintellekti genereeritud sisule aitab vähendada valeteavet ning valmistab õpilasi ette tehisintellekti vastutustundlikuks kasutamiseks nende tulevastes ettevõtmistes.
Põhimured ja vastuolud:
– Andmeanalüüsi eelarvamused: Tehisintellektisüsteemid on sama eelarvamustega kui andmed, millel nad põhinevad. Eelarvamustega andmed võivad viia kallutatud tehisintellektimudelite tekkeni, mis kinnistavad ja võimendavad olemasolevaid eelarvamusi.
– Töökohtade asendamine: Tehisintellekt automatiseerides ülesandeid tekitab hirme töökohtade asendamise osas erinevates tööstusharudes, mis nõuab töötajatelt kohanemist ja ümberõppimist.
– Regulatiivsed meetmed: Tehisintellekti arenguga on valitsustel ja institutsioonidel raske sammu pidada nende arenenud tehnoloogiate reguleerimisega, mis võib viia nende tehnoloogiate võimaliku väärkasutamiseni või eetiliste rakendusteni.
– Tehisintellekt ja autorlus: Tehisintellekti loodud sisu seab kahtluse alla traditsioonilised autorluse ja originaalsuse kontseptsioonid, tõstatades küsimusi intellektuaalomandi õiguste ja inimloomingu väärtuse kohta.
Plussid:
– Tõhusus: Tehisintellekt võib automatiseerida rutiinsed toimingud, suurendada tootlikkust ning pakkuda abi keeruliste probleemide lahendamisel.
– Kättesaadavus: Tehisintellektitehnoloogiad võivad demokratiseerida juurdepääsu teabele ja teenustele, pakkudes tööriistu, mis võivad vastata erinevate vajaduste ja keelte vajadustele.
– Isikupärastamine: Tehisintellekt võib kohandada hariduskogemusi individuaalsetele õppimisstiilidele, pakkudes potentsiaalselt kaasahaaravamat ja tõhusamat haridusprotsessi.
Miinused:
– Valeteave: Tehisintellektil on võime luua usutavat, kuid valeinformatsiooni, mis võib kaasa aidata valeteabe levikule.
– Sõltuvus: Liigne sõltuvus tehisintellektist võib tekitada takistusi kriitilise mõtlemise oskuste ja isikliku algatuse arengus.
– Turvalisus ja privaatsus: Tehisintellektisüsteemid, oma ulatuslike andmete nõudmistega, kujutavad endast märkimisväärseid turvalisuse ja privaatsusriski, kui neid õigesti ei haldada.
Lisateabe saamiseks võite uurida seonduvaid usaldusväärseid allikaid. Mõned sellise valdkonna peamised lingid võivad hõlmata:
– IBM tehisintellekt
– NVIDIA tehisintellekt
– OpenAI
The source of the article is from the blog foodnext.nl