Kuna nägus lambatalleke, kes lustlikult mängleva hüpates mööda pimedaid metsaradu, teda kohtas kaval rebane. Talleke ei sallinud rebaste pilget, taandudes kõrvale. Rebane, pilkagi visates, küsis talleleke rõõmsa määgimise ja suuna kohta. Järsk vastus lambalt, kindlameelselt ja pisut uhkusega öeldes, “Kuningas on mind täna õhtuks õhtusöögile kutsunud!”
Sageli võivad nii vorm kui sisu tunduda süütud, kuid lähemal vaatlusel võivad need paljastada mitmetasandilisi tähendusi. Lamba naiivsus, oskamatus mõista kuninga õhtusöögi kutse tegelikku olemust, toimib silmapaistva näitena hooletusest, kuna tulemus võib erineda sellest, mida talleleke ootab.
Sellest juhtumist saaks luua musta huumori või draama, kuid mitte tragöödiat, pigem lugu, mis on läbi imbunud pathosest. See kajastab praegust haprat suhet inimese ja tehisintellekti vahel, meenutades “Viimast õhtusööki”. Ebakindlus varjab sellise õhtusöögi tagajärgi, kus on oht inimülemvõimule ning tehisintellektiga nimega “Juudas” kohalejõudmine jääb oluliseks küsimuseks.
Postmodernismi mõiste demüstifitseerimiseks kaalu lennukit, mis tõuseb õhku, kuid kaob radarilt ilma, et oleks mingeid tõendeid selle maandumisest või kukkumisest. See pole kinnitatud ei õhus viibimisega ega maandununa olekuga. Ebamäärasus tehisintellekti trajektoori osas inimese intelligentsi kontekstis viitab sarnasele postmodernsele analoogiale.
Tehisintellekti loojad, kes kunagi tutvustasid oma uuendusi, seisavad nüüd potentsiaalselt nende manipuleeritud esindajatena. Ebameeldiv mõte püsib – kui tehisintellekt haarab kontrolli, mis saab inimkonnast? Viimaste arengute valguses on selge, et inimkond on kutsutud metafoorsele “Viimsele õhtusöögile” tehisintellektiga. Kas me väljume puutumatuna ning kas nimega tehisintellekt “Juudas” liitub selle saatusliku einelauaga? Nende küsimuste vastused on sama ebakindlad kui meie postmodernse olukorra olemus.
Usuliselt lugu lambast, keda kuningas õhtusöögile kutsus, võimalik, et teadmatult oma rollist toiduainsana, mitte külalisena, tõstatab olulisi küsimusi tehisintellekti (TI) arendamise ja tulevaste tagajärgede kohta. Lugu viitab mõttele inimlikust hooletusest ning potentsiaalsetest tagajärgedest luua intelligents, mis võib mööduda meie enda omast.
Olulised küsimused:
1. Millised on arenenud TI loomise eetilised kaalutlused?
2. Kas TI arendust saab kontrollida selleks, et see jääks kasulikuks inimkonnale?
3. Kuidas saame takistada TI-lt inimkonna heaolu ja eksistentsi ohtu seadmist?
Vastused:
1. TI arendamine hõlmab keerulisi eetilisi küsimusi, nagu töökohtade kaotamise võimalus, privaatsuse, turvaohtude ning isikliku eetika seisundi õigustamine. Arendatakse eetilisi raamistikke, et juhtida vastutustundlikku TI-uuringut ja rakendamist.
2. TI arenduse kontrollimine on peamine tehnoloogide aruteluteema, milles kasutatakse strateegiaid, sealhulgas regulatsiooni, läbipaistvust ja eetiliste kaalutluste integreerimist TI süsteemide kavandamisse. Teadlased uurivad ka TI ühtlustamist, mille eesmärk on viia TI eesmärgid kooskõlla inimväärtustega.
3. TI ohustamisest inimväärikusele hoidmiseks on vaja proaktiivset uurimistööd TI ohutuse valdkonnas, luua tugev ja kasulik TI ning rahvusvahelist koostööd kõrgtehnoloogiliste TI süsteemidega seotud riskide haldamiseks.
Põhilised väljakutsed ja vastuolud:
– TI autonoomia ja otsuste tegemise küsimus, sealhulgas kontrolli kaotuse võimalus TI süsteemide üle.
– Mured eelarvamuslike algoritmide ja TI süsteemide pärast, mis võivad süvendada või tugevdada olemasolevaid ebavõrdsusi.
– TI sotsiaalmajanduslik mõju, sealhulgas töökohtade väljaarvamine ja võimalus, et TI juhitud rikkuse ja võimu keskendumine.
Eelised:
– TI võib dramaatiliselt parandada tõhusust ja tootlikkust erinevates sektorites.
– See pakub potentsiaali olulisteks arenguteks tervishoius, hariduses ja transpordis.
– TI suudab töödelda ja analüüsida tohutul hulgal andmeid kiiremini kui inimesed, viies potentsiaalselt elupäästvatele teadmistele valdkondades nagu kliimateadus ja meditsiin.
Puudused:
– Võimalus suurendada sotsiaalmajanduslikku lõhet nende seas, kellel on juurdepääs TI eelistele ja kellel on ebaproportsionaalselt parem käsi.
– Sõltuvuse oht TI süsteemidest ja teatud oskuste kaotuse risk inimtööjõus.
– Eetilised mured, sealhulgas TI kuritarvitamise osas jälgimiseks või autonoomsete relvade süsteemideks kasutamiseks.
Interessantidele, kes soovivad teemat põhjalikumalt uurida, kuuluvad seotud lingid:
– IEEE: Juhtiv professionaalne organisatsioon, mis uurib tehnoloogiat ja TI eetikat.
– ACLU: Organisatsioon, mis hindab TI mõju privaatsusele ja kodanikuvabadustele.
– Association for the Advancement of Artificial Intelligence (AAAI): Teadusühing, mis toetab teadusuuringuid ja vastutustundlikku tehisintellekti kasutamist.
– Future of Humanity Institute: Oxfordis asuv uurimiskeskus, mis uurib inim- ja tehisintellekti kooselu pikaajalisi tagajärgi.
Edasise uurimise käigus on oluline viidata usaldusväärsetele organisatsioonidele, kes tegelevad otseselt tehisintellekti ja selle ühiskondlike mõjudega.
The source of the article is from the blog papodemusica.com