Inga Strümke, märkimisväärne tehisintellekti teadlane Norra Tehnikaülikoolis, rõhutab avalikkuse harimise tähtsust tehisintellekti osas. Oma hiljutises dokumentaalfilmis esitleb ta tehisintellekti potentsiaalseid kahefaatelisi kasutusvõimalusi nii sõjaväes kui ka tervishoius, tuues esile teadlikkuse ja vastutuse vajaduse selle rakendamisel.
Strümke bestseller “Machines That Think” (Masinad, mis mõtlevad) eesmärk on tehisintellekti arusaadavaks muutmine. Ta väljendab soovi leevendada tehisintellekti ümber keerlevaid irratsionaalseid hirme, käsitledes seda tehnoloogiana, mis toob kaasa olulisi väljakutseid, eelkõige demokraatlike protsesside jaoks. Tema arvates peaks tehisintellektilt eeldama müstilisuse asemel kriitilist arusaamist, et vähendada selle riske ja teha eetilisi otsuseid.
Ta tuvastab kultuurilise hirmu tehisintellekti ees, mis tuleneb ulme narratiividest, viidades ajaloolistele müütidele, mis on mõjutanud meie arusaamu intelligentsetest masinatest. Masinate autonoomia saamine on süvendanud hirmu, kuid Strümke väidab, et peamine probleem ei seisne mitte tehnoloogias, vaid inimkäitumises ja otsustes, mis puudutavad selle kasutamist.
Viimaste ekspertide üleskutsete keskel tehisintellekti arendamise peatamiseks eksistentsiaalsete hirmude tõttu, kutsub Strümke üles keskenduma juba ilmselgetele hädaohtudele manipuleerivate digitaalsete süsteemide osas. Ta hoiatab, et nagu teisedki võimsad tööstusharud, võib tehisintellekt suurendada sotsiaalseid probleeme, kui seda ei käsitleta vastutustundlikult. Teekond tehisintellekti mõistmiseks on hädavajalik, kuna see pakub suunda selle mõju navigatsiooniks meie tulevikule.
Tehisintellekti kahekordne olemus: teadlase perspektiiv hirmust ja mõistmisest
Arutelu tehisintellekti (AI) üle kasvab järjest kiiremini ja keerulisemaks. Kuigi sellised inimesed nagu Inga Strümke tõstavad esile selle kahefaatelisi mõjusid sõjalise ja tervishoiu valdkondades, on ka teised tehisintellekti aspektid arutlemist väärt. Käesolev artikkel süveneb sügavamale tehisintellekti kahekordse olemuse teemasse, käsitledes võtmeväljakutseid, poleemikat ja laiemat sotsiaalset mõju, mis kujundavad meie arusaamu sellest transformatiivsest tehnoloogiast.
Millised on kõige pakilisemad eetilised mured seoses tehisintellektiga?
Üks kõige kriitilisemaid eetilisi probleeme on potentsiaalne kallutatus tehisintellekti algoritmides. Paljud tehisintellekti süsteemid koolitatakse ajalooliselt kallutatud andmestikes, mis toob kaasa diskrimineerivaid tulemusi olukordades nagu töölevõtt, laenamine ja seaduse jõustamine. Samuti kerkivad esile privaatsuse ja järelevalve probleemid, kuna tehisintellektiga varustatud tehnoloogiaid rakendatakse erinevates valdkondades, tõstatades küsimusi nõusoleku ja isikuandmete väärkasutamise osas.
Kuidas seadusandlus mõjutab tehisintellekti arendamist?
Praegu on seadusandlus, mis puudutab tehisintellekti arendamist, katkendlik ja tihti jääb tehnoloogilisest arengust maha. Kuigi mõned riigid hakkavad koostama juhiseid ja regulatsioone, on globaalselt siiski suur erinevus selles, kuidas tehisintellekti reguleeritakse. Üksikute seadusandlike raamistikude puudumine seab väljakutseid eetiliste praktikate standardimisele ja arendajate ning ettevõtete vastutusele.
Millised on tehisintellekti eelised ühiskonnale?
Tehisintellektil on potentsiaal revolutsioneerida mitmeid tööstusharusid, suurendades oluliselt efektiivsust ja tootlikkust. Tervisevaldkonnas võib tehisintellekt näiteks aidata diagnostikas, analüüsides meditsiinilisi pilte täpsemalt ja kiiremini kui inimese arstid. Põllumajanduses võivad tehisintellekti juhitud tehnoloogiad optimeerida saaki, ennustades ilmastikutingimusi ja monitoorides taimede tervist. Lisaks võib tehisintellekt parandada kliendikogemusi, pakkudes isikupärastatud soovitusi, mis toob kaasa suurema rahulolu ja lojaalsuse.
Millised on tehisintellekti puudused ja riskid?
Oma eeliste kõrval toob tehisintellekt kaasa ka mitmeid puudusi, sealhulgas töökohtade kadumise, kui automatiseerimine asendab teatud ülesandeid, mida inimesed on varem täitnud. Veelgi enam, tehisintellekti tehtud otsuste kvaliteet sõltub tugevalt sisendatud andmete kvaliteedist, mis võib halva juhtimise korral viia valeinformatsiooni levikuni. Autonoomsete relvade loomise risk rõhutab veelgi tehisintellekti kahekordset olemust, kuna see tõstatab eetilisi küsimusi masinaile elu ja surma otsuste delegeerimise tagajärgede kohta.
Kuidas saame edendada sügavat arusaamist tehisintellektist avalikkuse seas?
Haridus ja teadlikkuse tõstmine on üliolulised tehisintellekti parema arusaamise edendamiseks. Programmide, mis on suunatud tehnoloogia müsteeriumi lahendamisele, nagu avalikud foorumid, töötoad ja digitaalse kirjaoskuse kampaaniad, võivad volitada indiviide kriitiliselt tehisintellekti sotsiaalsete mõjude üle arutlema. On hädavajalik arutada tehisintellekti erinevates kontekstides — olgu need siis eetilised arutelud, tehnoloogilise kirjaoskuse algatused või interdistsiplinaarsed uuringud — et selle tagajärjed oleksid laialdaselt mõistetavad ja vastutustundlikult käsitletud.
Milline on tehisintellekti tulevik ja kuhu me edasi liigume?
Vaadates tulevikku, kujundab tehisintellekti maastikku tõenäoliselt jätkuv tehnoloogiline areng ja kasvav teadlikkus eetilise juhtimise vajadusest. Kui ühiskond tegeleb tehisintellekti tagajärgedega, peavad sidusrühmad — poliitikakujundajad, tehnoloogid, eetikud ja avalikkus — kokku tulema, et luua raamistikud, mis prioriseerivad inimeste heaolu ja edendavad õiglast tulemust.
Kokkuvõttes nõuab tehisintellekti kahekordse olemuse — selle potentsiaalsete eeliste ja riskide — mõistmine kõigi ühiskonna sektorite ühist pingutust. Nende probleemide ühiselt käsitlemine võimaldab meil tehisintellekti vastutustundlikult ära kasutada ja säilitada tähenduslikku edusammu.
Rohkem tehisintellekti ja selle laiemate tagajärgede kohta külastage MIT Technology Review.
The source of the article is from the blog zaman.co.at