Kevin TopolskyUuringud on välja töötanud uuendusliku tehisintellekti mudeli, millel on võime ennustada kuritegevust, teatab Tech Xplore. Selle algatas Lõuna-Korea teadusinstituut, mis keskendub elektroonikale ja telekommunikatsioonile, ning see keeruline süsteem on loodud videomaterjali analüüsimiseks ja reaalajas kuritegevuse riskide hindamiseks.
Kutsutud “Déjà Vu,” õpib tehnoloogia olemasolevatest videodest, käitumismustritest ja erinevatest statistikatest, et teha ennustusi. See hindab mitmeid elemente ja võrdleb avalikku käitumist tuntud süütegijate käitumisega, et tuvastada võimalikke kuritegevuse kuumakohti.
See tehisintellekti mudel eristub oma võimest eristada erinevaid kuriteoliike. Testimise käigus näitas see muljetavaldavat täpsust, ennustades mitmeid kuritegusid üle 82% täpsusega. Lisaks saab süsteem jälgida konkreetseid isikuid, töötades aktiivselt selle nimel, et ennetada korduvaid kuritegusid.
Kuid “Déjà Vu” kasutab vaieldavat meetodit, mida tuntakse kui “individuaalne korduvkuritegevuse ennustamine,” mis on suunatud eelkõige isikutele, keda peetakse suurenenud riskiga tulevaste kuritegude toimepanemiseks. Tehisintellekt jälgib nende liiklust, tagades, et nad järgivad asukohapiiranguid, nagu need, kes on koduarestis või ennetähtaegselt vabastatud.
Need isikud jälgides suudab tehnoloogia samuti hinnata nende käitumismustreid, arvutades tõenäosust tagasi kuritegevusse langeda. Uuringute meeskond kavandab “Déjà Vu” rakendamist ohutusmeetmena kõrge riski piirkondades, nagu lennujaamad ja suured avalikud üritused. Mudeli kaubanduslik versioon on kavas välja tuua 2025. aasta lõpuks.
Tehisintellekti mudel ennustab kuritegelikke trende reaalajas: Süvitsi vaatamine “Déjà Vu” juurde
Kuna tehnoloogia jätkab edenemist, on tehisintellekti integreerimine avalikku turvalisusse samuti kasvavas tempos. Uus välja töötatud tehisintellekti mudel “Déjà Vu” lubab revolutsiooniliselt muuta, kuidas õiguskaitseorganid kuritegevusele reageerivad ja seda ennustavad, kuid see toob endaga kaasa ka mitmeid keerukusi ja eetilisi arutelusid.
Mis on “Déjà Vu” tehisintellekti mudeli põhifunktsioon?
Süsteem kasutab masinõppe algoritmide jõudu, et analüüsida laia andmepunktide valikut. Integreerides videosalvestuse, kuritegevuse statistika, sotsiaalmeedia tegevuse ja demograafilise teabe, suudab “Déjà Vu” luua prognoosiva analüüsi kuritegevuse trende reaalajas. See mitme mõõtmega lähenemine aitab õiguskaitseagentuuridel ressurse tõhusamalt jaotada ja sekkuda enne kuritegude toimumist.
Peamised küsimused, mis käsitlevad tehisintellekti mõju ja rakendamist:
1. Kui täpne on “Déjà Vu” mudel?
Kuigi mudel on katsetes näidanud täpsust, mis ületab 82%, võib reaalmaailma jõudlus varieeruda mitmete välistest teguritest, nagu muutuvad ühiskondlikud käitumised ja seadusandlikud muudatused.
2. Millised on eetilised tagajärjed üksikisikute jälgimisele?
Üksikisikute, eriti kõrge riskiga isikute pidev jälgimine äratab olulisi kodanikuõiguste küsimusi. Privaatsuse ja võimaliku võimu kuritarvitamise küsimused on suured, nõudes tugevat järelevalvet ja selgeid juhiseid.
3. Kuidas mudel kohandub muutuvate kuritegevuse mustritega?
Mudeli tõhususe oluline aspekt seisneb selle võimes õppida uutest andmetest. Perioodilised uuendused seni algoritmides on hädavajalikud, et tagada selle asjakohasus kuritegevuse käitumistrendide muutumisel.
Peamised väljakutsed ja poleemikad:
Kuigi “Déjà Vu” omadused on lubavad, seisab see silmitsi skeptitsismiga kodanikuõiguste kaitsjate seas, kes väidavad, et see võib süvendada eelarvamusi kriminaalsüsteemis. On mure, et ennustav politseerimine võiks ebaproportsionaalselt sihtida vähemusgruppe, mis viib ülepolitseerimise ja avaliku usalduse vähenemise.
Tehisintellekti kuritegevuse ennustamise mudelite eelised:
– Proaktiivne heakskiit: Tuvastades potentsiaalsed kuritegevuse kuumakohad, saavad õiguskaitseorganid sekkuda enne kuritegude toimepanemist, soodustades turvalisemaid kogukondi.
– Tõhus ressursside jaotamine: Agentuurid saavad määrata prioriteedi oma rakendusstrateegiate koostamisel, tuginedes ennustatavatele vajadustele, optimeerides tööjõudu ja rahalisi ressursse.
– Andmeajendatud lähenemine: Suurte andmehulkade kasutamine toob kaasa teadlikuma otsustusprotsessi võrreldes traditsiooniliste politseimeetoditega, mis põhinevad intuitsioonil või kogemustel.
Puudused ja riskid:
– Võimalikud ebaõiged lahendused: Üksnes algoritmide ennustuste tõttu ülemäärane sõltumine võib stigmatiseerida isikuid ja kogukondi, viies valeprofiilide koostamiseni.
– Osavõtu tõlgendamise oskuste puudujääk: Asjakohane väljaõpe on vajalik õiguskaitsepersonalile AI loodud teadlikkuse õigeks tõlgendamiseks, kuna vale tõlgendamine võib viia halva otsustamiseni.
– Tehnoloogilised piirangud: Mudeli sõltuvus andmete kvaliteedist ja kättesaadavusest tähendab, et andmete täpsus võib viia valeennustusteni.
Kokkuvõttes, kuigi “Déjà Vu” tehisintellekti mudel omab potentsiaali kuritegevuse ennetamise ja sekkumisstrateegiate ümberkujundamiseks, tõstatab see ka tähtsaid küsimusi eetika, õigusemõistmise ja tehnoloogia koha üle avalikus turvalisuses. Jätkuv arutelu on hädavajalik, et kujundada, kuidas sellised tööriistad võivad olla kasulikud, ohverdamata individuaalseid õigusi.
Lisainformatsiooni saamiseks õiguskaitse arengutehnoloogiate kohta külastage Tech Xplore.
