Aastakümneid on inimesed imestanud AI potentsiaali üle. Kui tehnoloogia on juba meie kätes, siis küsitakse: Kas AI on tõesti nii nutikas? Selgitagem välja!
“AI kui muusika loomisel kasutatav tööriist on korras, kuid kuulajaid kõnetab alati muusika inimlikkus.” – Jacob Collier
Tundub, et tehisintellekt on viimase kahe aasta jooksul kogu raevu allikas olnud. Sarnaselt rääkis kõik sellest, kuidas krüptovaluutad kavatsevad lõpuks lõpetada fiatraha eksisteerimise.
Nii et kas kõigil neil väidetel AI kohta on kaalu või on see lihtsalt järgmine tehnoloogiline ajutine trend, mis hääbub lähemate järgmise kuu jooksul?
Aastal 2023 populaarsusest tõusnud ChatGPT põhjustas avalikkonnas palju erinevaid reaktsioone. Mõned kiitsid smart AI-d kasuliku tööriistana, millel on potentsiaal muuta meie praeguseid tegutsemisviise. Teised aga suhtuvad skeptiliselt ja arvavad, et AI hakkab muutuma iseseisvaks ja võtab inimkonna üle kontrolli.
Ometi oleme siin erineva mõtteviisiga ja analüüsime, kuidas praegune AI tehnoloogia seisab ja kuidas see tulevikus võib muutuda.
Edasi minemata, sukeldugem otse sisse.
- Kunstliku Intellekti Ajalugu
- Kas AI saab iseseisvalt mõelda?
- Kunstlikud Süsteemid: Jäljendamine vs Mõistmine
- AI Tulevik: Partnerlus, Mitte Asendamine
Kunstliku Intellekti Ajalugu
AI kontseptsioon pole sugugi uus. Pigem on see viimastel aastatel saanud tähelepanu keskmesse. Tegelikult on kontseptsioon eksisteerinud üle sajandi.
Kõik algas aastal 1950, mil Alan Turing avaldas arvutitehnikat ja intelligentsust käsitleva töö “Arvutimasinad ja intelligentsus”. See pakkus meetodit masina intelligentsuse testimiseks läbi nn Imitatsioonimängu ehk Turingi i-meetodi.
Hilistel 60ndatel aastatel loodi Joseph Weizenbaumi poolt vestlusrobot ehk bot, mida tänapäeval teame kui vestlusbotte. See kasutas inimestega suhtlemiseks Loomuliku Keele Töötlemise (NLP) meetodit. Samal ajal pakkus Alexey Ivahhnenko välja lähenemise tehisintellektile, mida tänapäeval teame kui Sügavat Õppimist.
80ndate aastateks oli juba alanud AI buum. Jaapani valitsus investeeris üle 2 miljardi dollari täna rahas et luua arvuteid, mis oskavad inimestega loomulikus keeles suhelda. Loodi autonoomsed sõidukid ja loodi tarkvara, mis kasutab AI-d.
2000ndate aastate paiku vähenes AI rahastus ja huvi oluliselt, mis viis arengute aeglustumiseni. Siiski kasutasid sel ajal Microsoft, IBM, NASA ja Apple, samuti ettevõtted nagu Netflix, Facebook ja Twitter AI-d, et parandada kasutajakogemust.
Pärast 2010ndaid tegi AI palju edusamme. Google’i teadlased treenisid neuraalvõrke kassi äratundmiseks lihtsalt pildi abil. Hanson Robotics arendas roboti nimega Sophia, millel oli realistlik välimus ja võime kommunikeerida emotsioone.
Kõik need arengud viisid meid aastasse 2020, mil OpenAI alustas GPT-3 testimist, mis kasutas Sügavat Õppe mudelit kirjutamiseks, luuletamiseks ja koodi arendamiseks.
Kas AI saab iseseisvalt mõelda?
Kui me esmakordselt ChatGPT-ga kokku puutusime, oli see maagiline kogemus. Tundus, nagu istuks ekraani teises otsas päris inimene, mis oli hämmastav, kuid ka hirmutav kogemus.
Praegu on AI peamiselt piiratud pilvega, kuna enamik igapäevaseid seadmeid pole piisavalt võimsad AI jaoks vajalike arvutuste tegemiseks. Siiski Xfinity Interneti kiire ja usaldusväärse pakkujaga saate juurdepääsu AI funktsioonidele isegi vähese ressursiga nutitelefonidel ja arvutitel.
See sundis meid mõtlema, kas tuleb aeg, mil AI suudab iseseisvalt mõelda.
Enne kui räägime muudest asjadest, eristagem teadmised ja intelligentsus.
Teadmised on info ja faktide kogu, samal ajal kui intelligentsus määratleb võime kasutada neid teadmisi probleemide analüüsimiseks ja lahendamiseks.
Võtame näiteks ChatGPT. See loodi inimlike vestlusmustrite jäljendamiseks. Samuti saab see vastata kui olemasolevatele teadmistele või veebist leitud teabele. Siiski suudab see vaid mõne minuti jooksul vestlust pidada enne konteksti täielikku kaotamist .
Võrreldes sellega on inimintelligents parem maailma mõistmisel ja otsuste tegemisel, isegi kui tekivad täiesti uued olukorrad. Inimintelligents on mitmemõõtmeline ja kompleksne.
Seega vastates peamisele küsimusele – Ei, AI ei saa põhjendada, mõelda ega mäletada asju nii nagu inimesed. No vähemalt mitte praegu.
AI saab õpetusandmetest õppida samal ajal kui inimesed õpivad igast üksikust suhtlusest, mis tähendab, et AI õpib samm-sammult ja inimesed eksponentsiaalselt. Isegi sellega ei suuda AI veel mälestusi luua ega kogemustest järeldusi teha nii hästi kui inimesed.
Arvestades seda kõike, on AI nii hea kui talle antud andmed.
Kunstlikud Süsteemid: Jäljendamine vs Mõistmine
Mäletate, kui AI pildiloojad nagu Midjourney populaarseks said? Kuigi loodud kunst oli muljetavaldav, oli sellega seotud suur probleem.
Näete, mudel treeniti miljonite teiste kunstnike piltide peal, kes ei nõustunud oma kunsti kasutamisega treeningu jaoks. Sellest tulenevalt olid Midjourney poolt genereeritud piltidel kribud nende nurkades. Need olid kunstnike allkirjad nurgas, mida tavaliselt tehakse kunstniku omandit säilitades.
See tõestas ühte asja. AI jäljendas kunsti, mitte ei loonud seda.
See muudab keeruliseks väita, et eelnevalt treenitud mudelid tegelikult “mõistavad” keelt nagu inimesed seda teevad. Kuid see on see, mis teeb Kunstliku Intellekti “kunstlikuks”.
Siiski on uuem GPT-4o mudel OpenAI poolt suurepärane näide sellest, kuidas AI liigub suunas, et olla võimeline aru saama, mida kasutaja ütleb ja vastama vastavalt. Tundub, et tal on võime ühendada infotulvas teavet ja sellest kõigest aru saada.
AI Tulevik: Partnerid, Mitte Asendajad
Kuigi AI võib mingil määral olla “nutikas”, peame seda vaatama teisiti. Enamus inimesi arvavad, et AI on siin selleks, et meid asendada. Siiski on AI tulevik pigem koostöö kui asendamine.
Praegu on palju AI kasutusviise, mis hõlmavad igapäevaseid rutiinseid ülesandeid, mis võivad vabastada meid uute ideede uurimiseks ja suuremate probleemide lahendamiseks.
Pigem kui vaadata AI-d ohuna meie töökohtadele ja loovusele, on see võimas liitlane, mis aitab meil olla tõhusamad, innovaatilisemad ja säästa aega.
Vastamaks pealkirja küsimusele, AI pole veel nii tark ja kindlasti pole see mõne aasta pärast hääbuv moehullus.
Tulevik paistab hele ja tundub, et oleme alles alguses.
The source of the article is from the blog zaman.co.at