Lidia PerskaLõuna-California Ülikooli teadlased on teinud läbimurde avastuse: kunstlik intelligentsus on meelelahutuslikkuses inimestest üle. Nende uuringu kohaselt suutis ChatGPT luua nalju, mis olid hinnatud 70% meelelahutuslikumaks kui inimlikud katsetused.
Briti ajalehe “Daily Mail” teatel hoiatasid eksperdid, et nalju kirjutavad robotid võivad tõsiselt ohustada professionaalsete koomikute tööhõivet. Laialt leiti, et AI ei suuda kunagi jõuda inimese taseme huumorini. Selle teooria testimiseks võtsid teadlased inimesed vastu AI kahes koomikavõistluses. Esimeses ülesandes paluti 105 inimesel esitada oma kõige naljakamad vastused seeriale küsimustele.
Seejärel kasutasid teadlased ChatGPT3.5, et luua iga küsimuse jaoks 20 vastust, misjärel need segati inimeste vastustega ning esitati 200 kohtunikule. Osalejad jätsid meeleolu 69,5% juhtudest ChatGPT vastuste kasuks, eelistades vaid 26,5% juhtudest inimeste vastuseid ning alla 5% leidsid need võrdselt naljakad.
Juhtiv teadur Drew Jorins Lõuna-California Ülikoolist väitis: “Arvestades, et ChatGPT-l pole võime tunda emotsioone, kuid tal on oskus tuua esile nalju paremini kui keskmine inimene, siis need uuringud näitavad, et hea nali hindamiseks ega rääkimiseks pole vaja omada emotsioone.”
AI huumori areng jätkub: Naeru valla päästmine ChatGPT-ga
Lõuna-California Ülikooli teadlaste avastuse valguses, et kunstlik intelligentsus on ületanud inimese meelelahutuslikkuse, on AI koomika valdkond viinud huumori ja loovuse uude ajastusse. Kuigi ChatGPT võime luua nalju, mis ületavad inimlikke jõupingutusi 70% võrra, on see tõepoolest mälestusväärne saavutus, siis on mitmeid täiendavaid aspekte kaaluda selle naerurevolutsiooni uurimisel.
Peamised küsimused:
1. Kuidas mõjutab AI koomika professionaalseid koomikuid?
– Nalju kirjutavate robotite, mida esindab ChatGPT edu tõus, tekitab muret professionaalsete koomikute tuleviku pärast. Kas nad on ohus kaotada oma tööd AI kolleegidele?
2. Kas AI koomika võib tõepoolest jõuda inimese taseme huumorini?
– Kuigi ChatGPT on näidanud paremat tulemust meelelahutavate vastuste loomises, jääb küsimus, kas AI suudab tõeliselt jäljendada inimeste koomikute peenet huumorit ja autentsust.
3. Millised eetilised kaalutlused tekivad AI valitsemisel komöödias?
– Kuna AI, nagu ChatGPT, saavutab jalajälje komöödiamasinas, kas tehnoloogia kasutamisel naeru ja meelelahutuse tekitamiseks publikult tekivad eetilised dilemmad?
Peamised väljakutsed ja kontroversid:
– Autentsus vs algoritmiline huumor:
Põhiline väljakutse seisneb autentse huumori eristamises, mis tuleneb inimlikest kogemustest, ning masinlikult loodud komöödias, mis ei oma emotsionaalset sügavust.
– Loomingulisus ja originaalsus:
Kuigi AI suudab toota naljakat sisu, tekkivad mured seoses nali originaalsuse ja loovusega, mis on masinate poolt genereeritud võrreldes inimliku koomilise leidlikkusega.
AI koomika eelised:
– Järjepidev esitus:
AI nagu ChatGPT saab pakkuda stabiilset huumoritaseme, millele ei mõju näiteks tuju või väsimus, mis võivad mõjutada inimlike koomikute esinemist.
– Kiirus ja tõhusus:
Kiire naljade genereerimine AI poolt võimaldab kiiret sisu loomist, muutes selle väärtuslikuks tööriistaks koomilise materjali tootmisel erinevates kontekstides.
AI koomika puudused:
– Emotsionaalse sügavuse puudumine:
AI võimetus kogeda emotsioone võib tähendada mehaaniliselt loodud huumorit, mis võib tunduda puuduva tõelisest emotsionaalsest seosest, mille inimlikud koomikud saavad oma publikuga luua.
– Standardiseerimise risk:
AI-genereritud huumori paljukordumine võib viia koomilise sisu homogeniseerumiseni, potentsiaalselt lahjendades mitmekesisust ja unikaalsust, mis on olemas inimeste loodud naerus.
Kui AI koomikast ajendatud naerurevolutsioon jätkub, siis see sunnib mõtisklema tehnoloogia, loovuse ja inimliku väljenduse ristmiku üle koomika valdkonnas.
Rohkem teavet viimaste arengute kohta tehisintellektis ja koomikas leiate Lõuna-California Ülikoolist.
