Ženeva maaliline linnas, Šveitsis, kogunesid 30. ja 31. mail rahvusvahelised juhid, eksperdid ja uuendajad kuulsale AI for Good Global Summitile. Tippkohtumise eesmärk oli kõrge, kuid oluline: kasutada tehisintellekti (AI) maailma tervise, kliimavastuse, soolise võrdsuse, kaasava jõukuse ja jätkusuutliku taristu, muude arengueesmärkide parendamiseks. Selle tippkohtumise eripära oli selle intensiivistunud fookus AI-tehnoloogiate juhtimisel.
ÜRO peasekretär Antonio Guterres rõhutas AI potentsiaali olla mängumängija jätkusuutliku arengu edendamisel üle maailma. Ta kutsus üles koguulatuslikule ja terviklikule tehisintellekti juhtimise lähenemisele, mis tasakaalustab innovatsiooni vastutuse ja järelevalvega.
Tippkohtumise eelüritusena 29. mail toimunud “AI juhtimispäeval” vaagisid valitsusametnikud koos ülemaailmse AI kogukonnaga ÜRO raamistike rakendamist—sealhulgas inimõiguste—kiiresti areneva AI-tehnoloogia suhtes. Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) peasekretär Doreen Bogdan-Martin rõhutas AI unepuudust tekitavate riskide olulisust olulise murekohana, mis varjutab kasusid.
Seitse aastat on ITU toetanud AI lahendusi inimkonna heaks ja tagab nüüd, et ükski riik ei jääks maha. Nende jõupingutused on suunatud vastutustundlikule ja võimsale AI edasiliikumisele.
ITU peasekretär Bogdan-Martin esitas kolm vastutustundliku AI juhtimise sammast: tehniliste standardite väljatöötamine, inimõiguste ja põhiliste ÜRO väärtuste asetamine juhtimise südamesse ja üldine areng läbi võimekuse arendamise.
Namiibia info- ja kommunikatsioonitehnoloogia minister Emma Inamutila Theofelus soovitas tugevdada olemasolevaid juhtimisraamistikke, võrreldes seda autotööstuse ja farmaatsiatoodete sektorite regulatsioonidega, lisades AI juhtimise teistesse valdkondadesse nagu kliimamuutused ja maksustamine ning julgustades dialoogi AI loojate ja kasutajate vahel, et vähendada eelarvamusi ja diskrimineerimist.
Tulevikus prognoositakse maailma rahvaarvu kasvavat kuni 2050. aastaks 9,7 miljardini ja erinevate ja parema toidukvaliteedi vajadus on kriitiline. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) peadirektor Dongyu Qu rääkis vajadusest ühendada tehnoloogia bioloogiaga ning tihendada koostööd, et tagada toiduohutus.
Patenditaotluste hulk on kasvanud—2022. aastal tehti peaaegu 3,5 miljonit taotlust, IT-ga seotud patentide arv kasvas 13,7%—Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) peadirektor Daren Tang rõhutas keskkonna loomist, kus tehnoloogiat tõhusalt omastatakse ja uuendajad on selle keskmes.
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) peadirektor Gilbert Houngbo märkis AI mõju tulevikutööle—nii töökohtade kadumise kui loomise osas. Houngbo sõnul muutub elukestev õpe võtmetähtsusega, et minimeerida tehnoloogia mõju tööhõivele.
Tehnoloogia arenguga on jätkuv dialoog ja poliitikaarendus hädavajalikud AI mõju juhtimiseks ühiskonnale. ÜRO Ülikooli (UNU) rektor ja ÜRO asepeasekretär Tshilidzi Marwala toetas ülemaailmset koostööplatvormi innovatsioonis, optimeerides AI kõigi kasuks.
Olulised küsimused ja vastused:
1. Mis on seotud tehisintellekti juhtimisega seotud peamised väljakutsed?
Peamised väljakutsed hõlmavad tagamist, et AI arengut juhiksid tugevad eetilised raamistikud, rahvusvahelised standardid ja regulatsioonid, mis tasakaalustaksid innovatsiooni inimõiguste kaitsmisega. On sisuline raskus pidada sammu AI kiire arenguga, vähendades eelarvamusi, ennetades diskrimineerimist ja tegeledes sotsiaalmajanduslike mõjudega nagu töökohtade kadumine.
2. Kuidas saab AI-d kasutada globaalsete probleemide lahendamiseks?
AI-d saab kasutada erinevates valdkondades nagu tervishoid (nt haiguste ennustamine ja diagnoosimine), kliimateadus (nt andmeanalüüs kliimamudelite koostamiseks), põllumajandus (nt saagi saagikuse optimeerimine) ja infrastruktuur (nt intelligentsete transpordisüsteemide), et parandada efektiivsust ja tulemusi.
3. Miks on rahvusvaheline koostöö oluline tehisintellekti juhtimises?
Rahvusvaheline koostöö tagab mitmekesiste perspektiivide arvestamise, arendab välja globaalsed standardid ja tagab, et ükski riik ei jääks ilma AI hüvedesse pääsemata. See võib ka aidata kooskõlastada erinevate riikide seadusi ja poliitikaid ühiste eesmärkidega, tagades järjepidevuse ja koostöö üle piiride.
AI eelised ja puudused:
AI eelised:
– AI suudab tõhusalt töödelda suures koguses andmeid keerukate probleemide lahendamiseks.
– Sellel on potentsiaal parandada teenuste osutamist ja tootlikkust erinevates sektorites.
– AI võib aidata isikupärases meditsiinis, hariduses ja muudes üksikisiku vajadustele kohandatud teenustes.
– Tehnoloogia võib aidata loodusvarade jälgimisel ja säästlikumal kasutamisel.
Puudused ja vastuolud:
– AI võib viia töötuse suurenemiseni automatiseerimise ja töökohtade kaotuse kaudu.
– Kui AI süsteeme ei juhita õigesti, võib see kaasa tuua eelarvamuste ja diskrimineerimise püsimise riski.
– Küberjulgeoleku mured suurenevad koos AI kasutuselevõtuga, kuna need süsteemid muutuvad pahatahtlike tegevuste jaoks atraktiivseteks sihtmärkideks.
– Kui AI süsteemid hõlmavad ulatuslikku andmete kogumist ja töötlemist, võivad need rikkuda privaatsusõigusi.
Seotud lingid:
Lisateabe saamiseks teemal AI ja ülemaailmne juhtimine külastage järgmisi peamisi valdkondi:
– Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit (ITU)
– Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)
– Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO)
– ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO)
– Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO)
Palun märka, et nende URL-ide kättesaadavus ja kehtivus võivad muutuda ning on oluline nende õigsuse kontrollimine teie otsingu hetkel.