Avalik tähelepanu tõuseb seoses tehisintellekti genereeritud desinformatsiooniga. Sotsiaalplatvormil X kohtusid kasutajad vigaste vastustega AI Ülevaate tööriistast. Üks näide oli tööriista ekslik tuvastamine endisest presidendist Barack Obamast moslemina, kuigi ta on tegelikult kristlane. Lisaks soovitas üks naeruväärne vastus inimestel tarbida päevas vähemalt üks väike kivi, tuues valesti välja UC Berkeley geoloogide toetuse sellele praktikale.
Ametlikud avaldused murede keskel. Google’i pressiesindaja Colette Garcia tunnistas, et kuigi AI Ülevaade pakub üldiselt kvaliteetset teavet, mis on kinnitatud põhjalike linkide abil, võivad esile kerkinud ebatäpsused tuleneda manipuleeritud piltidest, mis levivad internetis. Ettevõte rõhutab kasutajatele juurdepääsu põhjalikele uuringutele, samal ajal püüdes tagada oma teenuste usaldusväärsust.
Täpsete AI-vastuste tähtsus. Täpne teabe levitamine tehisintellekti poolt on oluline, kuna üha rohkem inimesi toetub nendele süsteemidele kiiretele ja usaldusväärsetele vastustele. Kasutajad usaldavad sageli AI väljundit ilma teisese kontrollita, muutes vead potentsiaalselt kahjulikuks.
Kõige olulisemad küsimused:
1. Kuidas saaks AI süsteeme täiustada, et pakkuda täpsemat teavet?
2. Millised mehhanismid on olemas valeteabe leviku käsitlemiseks ja parandamiseks AI poolt?
3. Mis on tehisintellekti arendajate eetilised vastutused valeteabe ennetamisel?
Vastused:
1. AI täpsuse parandamiseks on vajalik pidev koolitus mitmekesiste, kvaliteetsete andmestikega ning regulaarsed algoritmide värskendused. Samuti on oluline rakendada paremat konteksti mõistmist ja allikate valimist kontrollitud teabe hoidlatest.
2. Vastamaks AI desinformatsioonile, peaks olema kombinatsioon automatiseeritud kontrollidest ja inimjärelevalvest. AI-l peaks olema sisse ehitatud parandusmehhanismid, et pidevalt ajakohastada oma teadmiste baasi. Lisaks seavad arendajad sageli kasutajatele valeinfot tähistavate süsteemide raporteerimise.
3. AI arendajatel on eetiline vastutus minimeerida kahju, tagades nende süsteemide võimalikult suure täpsuse ja rakendades tõkestusmeetmeid valeinfo leviku vastu.
Põhilised väljakutsed/vaidlused:
– Tehisintellekti pidev faktiorientatsioon on keeruline suure hulga kättesaadava info ja allikate usaldusväärsuse erinevuste tõttu.
– Tasakaalu leidmine tehisintellekti autonoomia ja järelevalve säilitamise vahel valeteabe leviku ärahoidmiseks tekitab arutelu.
– Ongoing controversy regarding censorship versus freedom of information when tech companies correct or remove content deemed false.
Eelised:
– AI süsteemid suudavad kiiresti töödelda ja analüüsida suuri andmemahte, pakkudes kiiret juurdepääsu teabele.
– Nad võivad aidata inimeste koormust vähendada, automatiseerides rutiinseid teabe otsimise ülesandeid.
– AI võib otsustuste tegemisel aidata, pakkudes andmepõhiseid teadmisi.
Puudused:
– AI võib levitada valeinfot, kui seda ei jälgita korralikult.
– Liiga suur sõltuvus AI-st võib vähendada kriitilist mõtlemist ja inimteadmiste kasutamist.
– AI võib tugevdada eelarvamusi, kui seda koolitatakse ebatäielike või eelarvamuslike andmestike alusel.
Täiendava lugemise jaoks teema kohta võib usaldusväärset teavet leida juhtivate tehisintellekti uurimisinstituutide ja tehnoloogiaettevõtete veebisaitidelt, näiteks:
– MIT Tehisintellekt
– DeepLearning.AI
– Google AI
Kontrollides, et need lingid viiksid põhilehele ega alamlehele, on tõenäolisem, et need jäävad kehtivaks ja pakuvad stabiilset lähtepunkti kõigile, kes soovivad AI täpsuse ja tagajärgede uurimist.