Kunstliku intelligentsuse kahetise olemuse vastuolulised mõjud (AI) tekitavad ühiskonnas aukartust ja ärevust. Seda peetakse arenenud tööriistaks, mis säästab ressursse kiiresti muutuvas maailmas, ent samas on kasvanud mure inimtööde asendamise võimaluse pärast.
Koostöös ekspertidega püüdis Informburo.kz avada, kuidas AI võib inimtsivilisatsiooni muuta ja tuvastada valdkonnad, kus sellel on kõige suurem mõju.
AI versus automatiseeritud süsteemid: võimekuste hüpe
AI ja tööstuses juba kasutusel olevate automatiseeritud süsteemide terav erinevus seisneb võimekuste tasemes. Automatiseeritud süsteemid on piiratud konkreetsete eelnevalt määratletud funktsioonide täitmisega, näiteks sõidukite kokkupanemisega. Vastupidiselt on AI süsteemid kavandatud pakkuma mitmesuguseid lahendusi inimeste seatud probleemidele, osutades tehnoloogia arengus loomulikku edasiminekut.
Freedom Mobile’i tegevjuht Maxim Chernyshov arutas informatsioonianalüüsi pidevat arengut traditsioonilistest statistikainstituutidest AI ajastu saabumiseni, rõhutades, et AI esindab veel üht keerdu tehnoloogilise edenemise spiraalis.
Töötuse hirmud: põhjendamatu ärevus?
Ajalooline eeskuju näitab, et hirm tööpuuduse ees tehnoloogiliste edusammude, nagu AI puhul on põhjendamatu. Alates varasematest tööstusrevolutsioonidest kuni tänapäevani on inimesed jäänud oluliseks mitmesuguste töömahukate ja keerukate tööprotsesside käigus.
Vanem serverilahenduste arendaja Dmitry Titov rõhutas inimliku interaktsiooni vajalikkust, et neuronvõrk saaks täita ülesandeid, nagu piltide genereerimine, pakkudes täpseid vihjeid.
Sügav mõju IT-tööstusele
AI muudab traditsioonilised koodiparadigmad, kus mudeliteks on Google’i Gemini, OpenAI ChatGPT-4 ja Microsoft 365 Copilot, võttes üle arendajate funktsioonid, ehkki praegu hüpoteetiliselt, kuna inimarendajad jätkavad ettevõtete enamusrollide valitsemist.
AI äri- ja ebatavalistes tööstusharudes
Äriettevõtted on eriti huvitatud AI võimalustest ning investeerivad sellesse tugevalt, arvestades selle laia rakendatavust. Nagu märkis Dmitry Titov, on AI juba teinud ootamatuid läbimurdeid mitmetes valdkondades, alates Hongkongis asuvatest biotehnoloogiastartupidest, kes ravivad kopsuhaigusi, kuni IBM-i välja töötatud “Philyra” poolt loodud uute lõhnade loomiseni.
AI omab olulist potentsiaali ka põllumajanduses, aidates ressursside jaotamisel, analüüsides loomade käitumist, tuvastades taimede haigusi ja pakkudes hooldusoovitusi lähtuvalt ilmaprognoosidest.
Esmalt peaks personaliosakond olema eestvedajaks AI kasutuselevõtul, järgnevad kõnekeskused ja klienditeenindussüsteemid, mis saavad sujuvalt suhelda kasutajatega, sageli eristamatud inimassistendist.
AI kujundab ümber linnaehituse ja hariduse
Liiklusummikute all kannatavates linnades testitakse AI-võimalustega sensorisüsteeme, nagu Almaty, kus iga kuues foor on varustatud selle tehnoloogiaga, kuigi mitte alati ideaalselt toimivate Titovi vaatluse kohaselt.
Üldiselt, kuigi Kasahstani ärikeskkond tunnustab AI potentsiaali, ei vasta vastuvõturates entusiasmile, mida näha teistes maailmaosades. Maxim Chernyshov väidab, et kui edukad ärilised AI rakendused ilmnevad, saab see tõenäoliselt hoogustada rohkem proaktiivseid ettevõtmisi.
Üha suurenev huvi AI vastu ei piirdu eraviisilise sektoriga, vaid laieneb ka valitsuse algatustele. Projektid nagu Smart Data Ukimet kasutavad jälgimissüsteeme massiivsete andmebaaside loomiseks, luues vundamendi tulevastele AI rakendustele.
Põhilised küsimused ja vastused:
1. Mis on traditsiooniliste automatiseeritud süsteemide ja AI erinevus?
Automatiseeritud süsteemid järgivad eelnevalt määratletud juhiseid ülesannete täitmiseks, samas kui AI suudab õppida, kohaneda ja pakkuda laiemat valikut lahendusi inimeste poolt esitatud probleemidele.
2. Kas kunstlik intelligentsus on tööhõivele oht?
Kuigi on mure AI poolt töökohtade asendamise pärast, näitavad ajaloolised suundumused, et uued tehnoloogiad võivad luua erinevaid võimalusi ja valdkondi, kus vajatakse inimlikku ekspertiisi.
3. Kuidas mõjutab AI tööstusi väljaspool IT-d?
AI-l on rakendusi mitmesugustes sektorites, nagu biotehnoloogia, põllumajandus ja linnaplaneerimine, optimeerides protsesse ning kaasa aidates uuenduste ja efektiivsuse parandamisele.
Väljakutsed ja vastuolud:
– Andmekaitse ja turvalisus: AI süsteemid vajavad tohutul hulgal andmeid, tõstes muret privaatsuse rikkumiste ja tundlike info turvalise hoidmise ja käitlemise üle.
– Töötus ja tööjõu häirimine: Kuigi võivad tekkida uued töökohad, on siiski märkimisväärne ebakindlus töökohtade asendamise ulatuse ja kiiruse osas seoses AI-ga, ning kas tööjõud suudab piisavalt kiiresti kohaneda.
– Reguleerimine: Kuidas reguleerida AI-d tõhusalt on endiselt käimasolev arutelu, keerukusi tekitavad kiire areng ja regulatsioonide ajakohastamise kiirus.
Eelised ja puudused:
Eelised:
– AI suudab tegeleda ülesannetega ulatuses ja kiiruses, mida inimesed saavutada ei suudaks, suurendades tõhusust.
– AI-l on potentsiaal ajendada innovatsiooni mitmesugustes valdkondades, nagu meditsiin, keskkonnajuhtimine ja haridus.
– See suudab töödelda ja analüüsida suures koguses andmeid, aidates otsustusprotsessides ja ettevõtete ja valitsuste ennustustes.
Puudused:
– On oht töökohtade kaotamiseks valdkondades, kus AI suudab asendada inimtööd, eriti rutiinsetes ja korduvates ülesannetes.
– Riskid hõlmavad otsuste tegemise moonutust, kui AI on treenitud vigaste andmehulkadega ning eetilisi muresid, näiteks AI kasutamist jälgimises ja relvastuses.
– Mõnede AI süsteemide “musta kasti” olemus võib teha raskeks aru saada, kuidas teatud otsused tehakse, mis toob kaasa läbipaistvuse probleeme.
Lisateabe saamiseks kunstliku intelligentsuse ja selle laiemate tagajärgede kohta on siin asjakohane link: IBM kunstliku intelligentsuse leht.
On oluline viidata ainult mainekate allikate kehtivatele URL-idele; seega pakutav link juhib IBM-i põhilehele, suurele tegijale AI valdkonnas.
The source of the article is from the blog radardovalemg.com