Erinevaid algatusi Euroopa Komisjoni poolt alates 2018. aastast, et tugevdada Kunstliku Intellekti (KI) ökosüsteemi arengut Euroopa Liidus (EL), on Euroopa Kontrollikoja raport paljastanud allajäämise võrreldes sektoris maailma juhtivate riikidega. Jõupingutused KI investeeringute kiirendamiseks on jäänud maha Ameerika Ühendriikidest ja Hiinast, kus erasektori investeeringud ületavad oluliselt ELi numbreid.
Analüüsid näitavad, et 2018. aastast kuni 2020. aastani kasvas ELi ja USA vaheline KI investeeringute vahe rohkem kui kahekordseks, EL jäädes maha üle 10 miljardi euro. Selle probleemi lahendamiseks on Komisjon koostanud strateegiad, mis on mõeldud KI arengu harmoneerimiseks kõigi liikmesriikide vahel. Nende hulka kuuluvad poliitikad, mis on rakendatud KI riskide uurimiseks, regulatsioonide loomiseks ja investeeringute suurendamiseks. Siiski on nende meetmete koordineerimine liikmesriikidega ja investeeringute jälgimise süstemaatiline lähenemine kannatanud puudulikkuse käes.
EL seisab silmitsi väljakutsetega globaalses võidujooksus KI juhtrolli poole. Eraisikute investeeringud mängivad olulist rolli liidu võimete tõstmisel, eriti esilekerkivates sektorites nagu robotika, suurandmed, pilvetehnoloogia, kõrge jõudlusega arvutustehnika, fotoniika ja neuroteadus. ELi seatud investeeringueesmärgid, hõlmates nii avalikke kui ka erasektori vahendeid, eesmärgiga saavutada 2020. aasta järgselt aastas 20 miljardit eurot, kavandatud on ka liidu rahastamise suurendamine järgnevateks aastateks.
Hoolimata neist sätetest, on ELi KI investeeringute eesmärgid jäänud ebamääraseks ja muutumatuks alates nende esitamisest 2018. aastal, näidates erimeelsust ambitsioonide ja praeguse strateegia tõhususe vahel. Kuigi KI-uuringute eelarve eraldamises on toimunud suurenemine, on nende investeeringute ja erasektori vahelise sünergiapuuduseks osutunud piiravaks teguriks. Et täita oma ambitsioone, peab EL mitte ainult täiustama oma haldusvahendeid ja investeerimisstrateegiaid, vaid ka paremini ära kasutama uuringute tulemusi ärilisel eesmärgil. See oleks oluline selleks, et tagada oma esiletõus KI valdkonnas aastaks 2030, milles ta aspireerib, et 75% tema ettevõtetest kasutaks KI tehnoloogiaid.
Põhiküsimused ja vastused:
1. Miks ELil on raskusi konkureerimisel globaalsetes KI investeeringutes?
ELi võitlust võib põhjendada erinevate teguritega, sealhulgas kooskõlastamise puudumine liikmesriikidega, ebapiisavad ja ebaefektiivsed investeerimisstrateegiad ning märgatav lõhe avalike ja erasektori investeeringute vahel võrreldes maailma juhtivate riikidega nagu Ameerika Ühendriigid ja Hiina.
2. Mis on ELi KI investeeringute eesmärgid ja kas need on muutunud?
ELi seatud eesmärk on saavutada 20 miljardit eurot aastas KI investeeringutes nii avalikest kui erafondidest pärast 2020. aastat. Siiski on need eesmärgid jäänud muutumatuks alates nende tutvustamisest 2018. aastal, mis võib näidata, et ELi strateegia pole piisavalt kooskõlas KI kiire arengu ja globaalse konkurentsiga.
3. Mis väljakutsed seisavad ELi ees KI juhtrolli saavutamisel?
Väljakutseteks on eelnimetatud investeeringute lõhe, koordineerimise ning süstemaatilise lähenemise puudumine, ebamääraselt seatud investeeringueesmärgid ja uuringute tulemuste alakasutamine ärilistel eesmärkidel. Lisaks võiks eetilise KI arengu tagamiseks mõeldud regulatiivsed raamistikud toimida nii suunisena kui ka pidurdusena kiirele innovatsioonile sõltuvalt nende rakendamisest.
Põhilised väljakutsed või vaidlusalused teemad:
1. Kooskõlastamine liikmesriikide vahel: Oluline väljakutse on tagada sünergia ja kooskõlastatus ELi liikmesriikide vahel, et saavutada ühtne ja tõhus KI investeerimisstrateegia.
2. Regulatsiooni ja innovatsiooni tasakaalustamine: EL on tuntud privaatsuse ja eetiliste standardite, nagu üldandmekaitsereglament (GDPR) poolest. Tasakaalu leidmine rangete KI regulatsioonide ja keskkonna vahel, mis soosib innovatsiooni, on vaidlusalune ja delikaatne küsimus.
3. Avaliku versus erasektori investeeringud: On selge lõhe investeeringutes avalike ja erasektorite vahel nii mahult kui kiirusel, kus viimast tajutakse kui mitte suutvat sammu pidada globaalsete konkurentidega.
Eelised ja puudused:
Eelised:
– ELi rõhuasetus eetilisele KI-le võiks luua usaldusväärsema ja jätkusuutliku KI ökosüsteemi.
– Potentsiaalne sünergia ühtse lähenemise kaudu võiks pakkuda tugevat koostööraamistikku liikmesriikide vahel.
– Liidu rahastamise suurendamine tulevasteks aastateks viitab pühendumusele praeguste puuduste ületamisele.
Puudused:
– ELi praegune strateegia võiks olla liiga jäik ja aeglane kohandumaks KI sektoris kiirete muutustega.
– Ebamäärased investeeringueesmärgid ja alapresterdamine võivad põhjustada pidevat mahajäämust USAst ja Hiinast.
– Ülereguleerimine võiks potentsiaalselt pidurdada innovatsiooni ja tõrjuda erasektori investeeringuid.
Täiendava lugemismaterjali saamiseks ELi KI algatuste ja pingutuste kohta ning nende laiemalt tehnoloogilise arengu strateegia mõistmiseks uurige ametlikke veebisaiti nagu Euroopa Komisjoni digitaalne strateegia aadressil Euroopa Komisjon – Digitaalne Strateegia ja vastavaid aruandeid Euroopa Kontrollikoja veebisaidil aadressil Euroopa Kontrollikoda. Need lingid pakuvad asjatundlikku teavet teemal ning on väärtuslikud kõigile, kes soovivad süveneda ELi plaanidesse ja poliitikatesse KI arengu osas.
The source of the article is from the blog radiohotmusic.it