Kunstliku intelligentsi (AI) vestlusrobotite tõus vaimse tervise valdkonnas on tekitanud arutelu nende efektiivsuse ja klassifitseerimise ümber. Need vestlusrobotid, nagu Earkick ja Woebot, pakuvad ööpäevaringset tuge ja stigmatiseerimata keskkonda vaimse tervise murede lahendamiseks. Kuid küsimus jääb õhku: kas neid peetakse teraapia vormiks või lihtsalt eneseabivahendiks?
Samal ajal kui mõned väidavad, et AI vestlusrobotitele ei tohiks anda teraapia sildistust, pakuvad need kindlasti väärtuslikku abi inimestele, kes seisavad silmitsi vähem raskete vaimsete ja emotsionaalsete väljakutsetega. Need vestlusrobotid kasutavad tehnikaid, mida kasutatakse tavaliselt terapeutide poolt, näiteks kaastundlike avalduste tegemine, hingamisharjutuste pakkumine ja stressijuhtimisstrateegiate soovitamine. Kuigi nad saavutavad sarnase eesmärgi, erinevad nad siiski oluliselt traditsioonilistest teraapiaseanssidest.
Earkick näiteks eesmärgiks on vältida enda sildistamist teraapiaks, samas tunnistades nende potentsiaalset terapeutilist kasu. Earkicki kaasasutaja Karin Andrea Stephan rõhutab nende ebamugavust sildistamisel teraapia vormina, isegi kui kasutajad seda niimoodi tajuvad. See eristus on oluline digitervise valdkonnas, mis puudub reguleeriva järelevalve poolest organisatsioonidelt nagu Toidu- ja Ravimiamet (FDA).
FDA määruste puudumine seab väljakutse mental health tööstuse, kui see püüab lahendada teismeliste ja noorte täiskasvanute seas kriisi. Need rakendused ei diagnoosi ega ravita meditsiinilisi seisundeid otsesõnu, mis võimaldab neil vältida reguleeriva järelevalve uurimist. Kuid see tähendab samuti, et kasutajatel on piiratud andmed nende efektiivsuse kohta. Kuigi vestlusrobotid pakuvad tasuta ja kättesaadavat alternatiivi teraapiale, on endiselt vajadus teaduslike tõendite järele nende mõju toetamiseks vaimsele tervisele.
Hoolimata reguleeriva järelevalve puudumisest, on mõned ettevõtted astunud vabatahtlikke samme FDA heakskiidu saamiseks, et tõestada oma usaldusväärsust. Siiski pole enamus läbinud seda rangelt reguleerivat protsessi, jättes tarbijad toetuma ettevõtete endi tehtud väidetele. See tekitab mure, et abi vajavad isikud võivad mitte saada piisavat ja tõenduspõhist tuge.
Siiski on vaimse tervise spetsialistide puudus ja kasvav nõudlus kättesaadavate vaimse tervise ressursside järele viinud vestlusrobotite integreerimiseni erinevatesse tervishoiusüsteemidesse. Näiteks on UK Rahvuslik Tervishoiuteenus rakendanud Wysa, vestlusroboti, mis on mõeldud toetama stressi, ärevuse ja depressiooniga. Lisaks pakuvad mõned USA kindlustusseltsid, ülikoolid ja haiglad sarnaseid programme, et rahuldada kasvavat nõudlust.
New Jerseyst pärit perearst Dr Angela Skrzynski märgib, et patsiendid on sageli valmis proovima vestlusroboteid alternatiivina pikkadele ootejärjekordadele teraapiale. Ta tõstab esile, et vestlusrobotid nagu Woebot, mille on välja töötanud Stanfordi hariduse saanud psühholoog Alison Darcy, mitte ainult ei kasu patsientidele, vaid pakuvad ka tuge ülekoormatud kliinikutele. Virtua Healthi Woebot rakenduse kogutud andmed näitavad, et seda kasutatakse keskmiselt seitse minutit päevas, näidates selle potentsiaali usaldusväärse vaimse tervise ressursina.
Erinevalt paljudest teistest vestlusrobotitest toetub Woebot praegu struktureeritud stsenaariumitele, mitte generatiivsetele AI mudelitele. See võimaldab kontrollitumat vestlust ja vähendab ebatäpse või hallutsinatsioonilise teabe pakkumise riske. Asutaja Alison Darcy tunnistab väljakutseid, mis kaasnevad generatiivsete AI mudelitega, kuna need võivad segada indiviidi mõtteprotsessi asemel seda hõlbustada.
AI vestlusrobotide mõju vaimsele tervisele on olnud erinevate uuringute objektiks, kuigi vähestel neist on vastanud meditsiinilisele teadusele seatud rangeid standardeid. Üks AI vestlusrobotite põhjalik ülevaade leidis, et need võivad märkimisväärselt vähendada depressiooni ja stressi sümptomeid lühiajaliselt. Siiski märkisid autorid pikaajaliste andmete puudumist ja nende üldise mõju vaimsele tervisele põhjalikke hindamisi.
Siiski on tõstatatud murekohti seoses vestlusrobotite võimega tuvastada täpselt hädaolukordi ja enesetapumõtteid. Kuigi arendajad rõhutavad, et nende rakendused pole mõeldud kriisinõustamise või enesetappude ennetamise teenuste pakkumiseks, tuleb potentsiaalseid hädaolukordi kohelda vastavalt. Kasutajatele kriisiliinide ja muude ressursside kontaktandmete pakkumine on nendes olukordades oluline.
Reguleeriva järelevalve vajadus on esile kerkinud, eksperdid nagu Ross Koppel soovitavad, et FDA peaks omama rolli vestlusrobotite reguleerimises. Juhiste kehtestamine ja riskipõhise libiseva skaala kehtestamine võiksid tagada nende rakenduste vastutustundliku kasutamise ning takistada nende varjamist tõestatud teraapiate poolt raskemate seisundite korral.
Kokkuvõttes on AI vestlusrobotid kujunenud paljulubavaks tööriistaks vaimse tervise valdkonnas, pakkudes kättesaadavat ja stigmatiseerimata tuge. Kuigi nad pole võrreldavad traditsioonilise teraapiaga, omavad nad potentsiaali abistada inimesi vähem raskete vaimsete ja emotsionaalsete väljakutsetega. Siiski tekitab reguleeriva järelevalve ja põhjalike tõendite puudumine küsimusi nende pikaajalise efektiivsuse ja mõju kohta vaimsele tervisele. Siiski vastutustundliku arendamise ja reguleerimisega võiksid AI vestlusrobotid mängida olulist rolli globaalse vaimse tervise kriisi lahendamisel.
KKK
The source of the article is from the blog oinegro.com.br