Süvenevate deepfake’ide – tehisintellekti abil loodud manipuleeritud piltide ja videote – tõus on tekitanud olulisi muresid, eriti seoses nende mõjuga naistele. Need deepfake’id hõlmavad sageli seksuaalselt eksplitsiitse sisu loomist ilma asjaosaliste nõusolekuta, põhjustades ohvritele tõsiseid tagajärgi. Siiski on juba võetud meetmeid selle probleemi lahendamiseks ja naiste kaitsmiseks kahju eest.
Üks tähelepanuväärne algatus on Euroopa Liidu poolt järgitav esimene direktiiv vägivalla vastu naiste vastu. Selle direktiivi eesmärk, mida oodatakse heakskiitmist aprillis 2024. aastal, on kehtestada ühine õigusaktide kogum kõigis ELi liikmesriikides, et võidelda küber-vägivalla, sealhulgas deepfake’ide vastu. Standardiseeritud õigusaktide kehtestamisega püüab EL luua ühtse lähenemisviisi selle kasvava mure lahendamiseks.
Turutrendid näitavad deepfake’id kui tugevalt suurt esinemissageduse kasvu. Aastatel 2019 ja 2023 on analüüsitud deepfake’ide videote arv kasvanud hämmastavalt 550%. Need manipuleeritud videod kasutavad AI algoritme, et riietada naisi lahti ilma nende nõusolekuta, mis sageli viib laimamise, alandamise ja isegi loojate seksuaalse rahulolu saavutamiseni. Need deepfake’id sisaldavad pilte, mis on pärit mitmest platvormist, sealhulgas sotsiaalmeedia kontodest ja sõnumirakendustest.
Deepfake’ide loomise takistamine esitab olulise väljakutse, kuna see nõuab kiiret tegutsemist levitamisvõrkude eemaldamiseks ja lammutamiseks. Ainuüksi tuginedes küberturvalisuse meetmetele ei ole piisav sellise probleemi vastu võitlemisel. Praegu toetuvad deepfake’ide ohvrid olemasolevatele seadustele, nagu ELis üldise andmekaitseregulatsiooni (GDPR) ja rahvuslike laimuõiguste seadused, enda kaitsmiseks. Siiski võib nende seaduste edasiarendamiseks olla vajalik.
Selliste deepfake’idega silmitsi seistes soovitatakse ohvritel dokumenteerida sisu ekraanipiltide või videote abil. Need võivad olla oluliseks tõendiks, et teatada rikkumisest nii sotsiaalmeedia platvormidele kui ka õiguskaitseorganitele. Lisaks saavad platvormid nagu “Stop Non-Consensual Abuse of Private Images” (StopNCII) kasutada AI-tehnoloogiat, et võimaldada ohvritel teatada oma piltidest ja automaatselt taotleda nende eemaldamist mitmelt platvormilt.
Üks oluline seotud deepfake’ide kuritegudega seotud väljakutsetest on nende globaalne olemus. Kurjategijad võivad asuda erinevates riikides ohvritest ja sisu majutavad serverid võivad olla asutud veel vanemasse riiki. Seetõttu muutub rahvusvaheline koostöö hädavajalikuks, et tõhusalt võidelda piiriülese küberkuritegevuse vastu. Kuigi ELis kavandatud direktiiv loob raamistiku nende kuritegude lahendamiseks liikmesriikides, on teiste riikidega koostöö oluline, et tagada põhjalik tegevus.
Seadusandlus peab kohanema ja püsima sammu kiirete arengutega AI tehnoloogias. Kuigi ELi direktiiv on oluline samm, võib tulevikus olla vajalikud täiendavad muudatused, et tõhusalt lahendada AI arengutest tulenevaid väljakutseid. See pidev pingutus jääda arengutega sammu on oluline, et kaitsta naisi AI tööriistade kuritarvitamise eest mittekonsensuslike deepfake’ide loomisel.
The source of the article is from the blog girabetim.com.br