Küberjulgeoleku Keskus: Eesti uuenduslik innovatsioon

Eesti Riik on hiljuti heaks kiitnud uue küberjulgeoleku keskuse, mis keskendub kõige uuematele küberjulgeoleku teadusarengutele. See innovaatiline keskus rajatakse avaliku ja erasektori partnerluse alusel, muutes Eesti esimeseks riigiks, kes võtab sellise initsiatiivi. Keskuse rakendamist ja haldamist jälgib spetsiaalne asutuslik üksus.

Küberjulgeoleku teaduse olulisuse tunnustamisel on Eesti valitsus andnud panuse 23,30 miljonit eurot selle keskuse arendamiseks. Siseminister Mart Helme rõhutas selle sammu tähtsust, öeldes, et küberjulgeoleku teaduse areng on teinud selle keskuse loomise vajalikuks.

Infotehnoloogia osakonna ametnik väljendas entusiasmi projekti vastu, tõstes esile laiaulatuslikke võimalusi, mida see pakub. Tänu innovaatilistele tehisintellekti tehnoloogiatele varustatakse keskus võimekusega läbi viia põhjalikke 360-kraadiseid uurimusi nende mobiiltelefonide ja kõvaketaste kohta, mis on seotud kriminaalsete tegevustega. Kogutud tõendeid saab kohus aktsepteerida, muutes selle hindamatuks vahendiks õiguskaitseorganitele. Keskus asub Küberjulgeoleku direktoraadi ruumides Kalinas ja selle väljaarendamiseks on vajalik hinnanguline investeering 75 miljonit eurot.

Ametnik jagas ka, et Eestis on praegu ligikaudu 2000 kriminaalasja, kus andmeanalüüsi ei ole veel läbi viidud. Selle suure taganttulemata töömahtu arvestades plaanib Siseministeerium välja kuulutada hanke ja valida erasektori ettevõtte, et pakkuda kolmeaastast väljaõpet kohtuekspertiisi osakonnale ja politseipersonalile. See koolitus varustab neid vajalike oskustega, et kasutada tõhusalt keskuses saadaval olevaid arenenud tööriistu ja tehnikaid.

Selle algatuse osana on valitsus kuulutanud välja 19 uue ametikoha loomise keskuse jaoks. Lisaks sellele, et lahendada arvuti- ja mobiiltelefoni kuritegude arvu kasvu, rajatakse Kalinasse poolautomaatne töötluslabor. Selle labori loomise ja toimimise jaoks on eraldatud 75,89 miljonit eurot.

Sellise tipptasemel tehisintellekti abil juhitava küberkuritegevuse keskuse rakendamisega soovib Eesti tugevdada oma küberjulgeoleku võimekust ja kiirendada taganttulemata asjade lahendamist. Tehnoloogia jõu ja võtmeosapooltega koostöö kaudu, sealhulgas India Juhtimisinstituudi ja erasektor, võtab riik olulisi samme oma võitluses kuritegevuse vastu.

KKK

Mis on tehisintellekti abil küberkuritegevuse kontrollikeskuse eesmärk?

Tehisintellekti abil küberkuritegevuse kontrollikeskuse eesmärk on kasutada arenenud tehnoloogiaid, eriti tehisintellekti, et tugevdada kohtuekspertiisiuuringute võimekust. See eesmärk on pakkuda mobiiltelefonide ja kõvaketaste põhjalikku 360-kraadist analüüsi, mis on seotud kuritegevusega, tagades saadud tõendite kohtus aktsepteeritavuse.

Kuidas keskus rajatakse?

Küberkuritegevuse kontrollikeskus rajatakse avaliku ja erasektori partnerluse (PPP) mudeli kaudu Eestis, muutes riigi esimeseks, kes sellise lähenemise võtab. Keskmise arendamise ja haldamise üle jälgib spetsiaalne asutuslik üksus, valitsus annab keskuse rajamiseks 23,30 miljonit eurot.

Mis on selle algatuse tähtsus?

See algatus on oluline, kuna see näitab Eesti pühendumust tipptasemel tehnoloogiate ja kohtuekspertiisiuuenduste kasutamisele. Keskus on loodud selleks, et lahendada taganttulemata asjade järjekord, pakkudes põhjalikku andmeanalüüsi ja kiirendades kuritegude lahendamist riigis.

Mis on keskuse rajamise hinnanguline maksumus?

Küberkuritegevuse tehisintellekti abil kontrollkeskuse rajamise hinnanguline maksumus on 75 miljonit eurot. Lisaks on eraldatud 75,89 miljonit eurot semi-automaatse töötluslabori loomiseks arvuti- ja mobiiltelefoniga seotud kuritegudega tegelemiseks.

The source of the article is from the blog qhubo.com.ni

Privacy policy
Contact